keskkonnas on palju erinevaid vaenlasi. Liigiti on kiskjate ja saagi äratundmises sünnipärasusel ja õppimisel väga erinev suhteline tähtsus; osal liikidel on saagieelistus valdavalt kaasasündinud. Osal liikidel (enamasti neil, kes elavad muutlikumas keskkonnas) kujuneb saagieelistus aga peamiselt sünnijärgselt. Eelis: võimaldab kohandada oma toitumist vastavalt toidu kättesaadavusele konkreetses keskkonnas. Toitumiseelistuste sünnijärgne kujunemine toimub erinevail meetoditel: o katse ja eksituse meetod - kui nt rott puutub kokku talle senitundmatu toiduga, näksib ta seda natuke ja ootab mõnda aega. Kui ta seejärel tunneb end halvasti, siis ta seda toitu rohkem ei puutu. Kui halba enesetunnet ei järgne, siis võetakse see toiduobjekt edaspidi menüüsse. Roti sellist käitumist nimetatakse Garcia efektiks ja sellega on pidanud arvestama nt rotimürkide väljatöötajad (mürk ei tohi toimida liiga kiiresti).
· Taime- & putukamürkidega töödeldud taimede söömise vastu ei kaitse meid miski peale teadmise, et see toob endaga kaasa ohte · Nn rämpstoidu probleem põhineb puhtalt tunnetusel - oleme saanud teadlikuks, et meile pakutakse küll maitsvat, ent ebatervislikku toitu · Kõikvõimalikud teaduslikud dieedid sportliku saavutusvõime tagamiseks põhinevad näiteks tunnetusel. Kokkuvõtlikult on tunnetusest saanud võimas toitumiseelistuste kujundaja, mis võib anda nii positiivseid kui negatiivseid tulemusi Nälja & söömise eristamine · Lisaks eeltoodutele on söömiseks mitmeid psühholoogilisi põhjusi sööme harjumusest, sest leiame, et lõunaaeg on käes sööme selleks, et kogeda toidu meeldivat lõhna & maitset · Soovitatakse eristada nälga & söömist. Nälg on bioloogiline vajadus, mis on söömise eeltingimuseks. Aga söömine muutub
annaabi.ee 
