Komponent toiduahelas NB! Filtreerijate roll rannikumere ökosüsteemis · Rändkarbi Dreissena polymorpha, söödava rannakarbi Mytilusedulis ja tõruvähi Balanus improvisus toitumisaktiivsuse ruumiline ja aastaajaline varieeruvus Liivi ja Soome lahe rannikumeres. · Temperatuuri tõustes filtreerimiskiirus suurenes kõikidel uuritud merealadel. · Filtreerijad mõjutasid fütoplanktonit enim suvel, mil hõljumi biomass oli väike ning loomade toitumisaktiivsus suur. · Filtreerijad on ühed olulisemad primaarproduktsiooni tarbijad. · Filtreerijate mõju fütoplanktonile vähenes veekogu eutrofeerumise suurenedes. Makrovetikate ja herbivooride vastasmõjud 4 · Vähem eutrofeerunud aladel on põhjataimestiku roll põhjaeluviisiga suurselgrootutele suur, samuti avaldavad mõju põhjasette tüüp ning toiteelementide hulk. · Eutrofeerunud aladel on liigiline koosseis väiksem.
Erinevatel vihmaussiliikidel on erinevad optimaalsed ja kriitilised temperatuurid. Temperatuurist sõltub ka kookonite inkubeerimise aeg ja suguküpsuse saabumine. Enamikele vihmausside liikidele sobilik temperatuuride vahemik 15 kuni 25 kraadi vahel. Optimaalne temperatuur sõnnikuussi elutegevuseks on 25oC, kuid ta on võimeline taluma temperatuur vahemikus 0oC ja 35oC. Kui vihmausside keskkonna temperatuur langeb alla 10oC, langeb harilikult ka nende toitumisaktiivsus ning kui temperatuur langeb alla4oC, peatub kookonite tootmine ja noorte vihmausside areng peatub täielikult. Ebasobilike tingimuste tõttu võivad vihmaussid jääda talveunne või rännata sügavamate kompostri- või mullakihtidesse. Arvatakse, et ainult kõrged temperatuurid üle 30oC ei pruugi olla vihmausside elu limiteerivaks teguriks, tegemist võib olla hoopis hapnikupuudusega, mis tekib temperatuuri tõusmisega kaasneva keemilise ja mikrobioloogilise aktiivsuse kasvuga Niiskus
Mida vanem vähk, seda enam 6 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) otsib ta loomset toitu. Vajalik toiduhulk oleneb selle energiasisaldusest ning vee temperatuurist ja looma üldisest aktiivsusest. Talvel vähid peaaegu ei söö. Kevadel, kui vesi soojeneb üle 810 kraadi, hakkavad nad hoolega süüa otsima. Sel perioodil toituvad tublisti ka marjaga emased, kelle toitumisaktiivsus kahaneb tugevasti marja koorumise eel. Taas hakkavad emasvähid isukalt sööma pärast vastsete lahkumist laka alt[2]. 6.6 Autotoomia ja regeneratsioon Jõevähk on suuteline kehaosi loovutama ohust pääsemiseks (autotomeerima) ja neid hiljem taastama. See on oluline kaitsekohastumus, sest jäsemetest ilma jäämine on neil tavaline. Vähk autotomeerib ja regenereerib kõiki kehalisandeid: antennulaid, antenne,
annaabi.ee 
