lainepikkusega alla 290 nm päikesekiirgus maapinnani peaaegu üldse ei jõua. Kui niisugust kaitset poleks, tapaksid ultraviolettkiired kiiresti kõik elusolendid.Kui atmosfääriosoon kahaneb, siis ultraviolettkiirguse tugevnemise tõttu võiksid teadlaste arvates kaasneda järgmised nähtused:suuremat hulka inimesi hakkavad ohustama nahavähk ja silmakae;tekivad organismide kahjustused planktonis, mis omakorda häirib toitumisahelat ookeanis;soodustub happelise sudu tekkimine;väheneb toiduteraviljade, näiteks riisi, saak;immuunsüsteemide kahjustamise tõttu võivad hakata levima mõned nakkushaigused.Kui paks on osoonikiht 5 Eestis?. Osoonikihi paksus muutub aasta jooksul umbes samal viisil, nagu paljud teised aastaaegadega seotud suurused. Kõige paksem on osoonikiht meie kohal talvel- varakevadel,kõige õhem hilissügisel Osoonikihti kahandavad ained
keskkonnas liiguvad. Troofiliste tasemete liigendus on seotud arusaamadega loodusest kui energeetilisest süsteemist. Igal troofilisel tasemel kasutatakse osa energiast ära organismide elutegevuseks, ülejäänud energia liigub ökoloogiliste suhete kaudu järgmisele tasemele. Energia liikumist silmas pidades võib troofilistest tasanditest moodustuvat süsteemi kirjeldada kui toitumisahelat või toitumispüramiidi (Briti ökoloogi Charles Eltoni mõisted). Autotroofe ja herbivoore mahub ühele tasandile rohkem kui karnivoore. Süsteemsete lähenemiste ja küberneetika mõju ökoloogiale, nt süsteemiteooria (General Systems Theory). Ludwig von Bertalanffy (1901-1972). Püüd lähendada füüsikat (mis kirjeldas suletud süsteeme) ja bioloogiat mis kirjeldab keskkonnas ennast säilitavaid avatud bioloogilisi organisme).
produktsiooni ennustada maapealse primaarse produktsiooni abil. Liigirikkus ei ole ökosüsteemides toituvate põhiliste protsesside jaoks oluline tegur, ehkki on olemas mingi seos. Toitumisseosed populatsioonide toitumisseosed on ökosüsteemides hästi nähtavad, sest iga populatsioonis olev isend toitub ja on toiduks teiste populatsioonide isenditele. Üksteisest toituvate populatsioonide järgnevust nimetatakse toitumisahelaks. Iga populatsioon kujutab endast ahela ühte lüli. Mööda toitumisahelat kandub biomass ja sellega seotud energia ühesuunaliselt edasi, nii et toitumisahelad on biokeemiliste aineringete ja energiavoogude kohustuslikuks elemendiks. Toitumisvõrgustikud looduses ei toimi ahelad eraldi vaid järjestikku ja võrdselt, lõikudes ühistes lülides, harunedes ja põimudes ning moodustades võrgustikke. Iga lüli võib hõlmata mitut sarnaste toidunõudlustega populatsiooni. See on kaart, mis selgitab missugused organismide grupid koosluse söövad milliseid organisme
annaabi.ee 
