Kuna jalgade verevarustus on halb, on kõik hädad jalgadel väga visad paranema. Kõik kahjustused ja vigastused on suured probleemid- jalahaavandid on üks peamisi põhjuseid miks diabeetikud haiglasse satuvad. Selle tõttu peab diabeetiku jalgade hooldus olema eriti hoolikas ja veretu. DIABEETIKU TOITUMINE. Diabeetiku toiduvaliku moodustab tavaline tervislik toit. Oluline on arvestada sobivat toidu kogust ja süsivesikute sisaldust. Toidusoovitused: · Toituda regulaarselt, 4-6 toitukorda päevas · Valida väherasvased lihatooteid ja kala · Tarvitada väherasvaseid piimatooteid · Eelistada täisteratooteid: sepik, täisteraleib, pudrud, müslid jne. · Tarvitada palju köögivilju, puuvilju, marju · Eelistada keetmist, hautamist, grillimist · Janu korral juua vett · Alkohol ei tohi kuuluda diabeetiku igapäevamenüüsse. ALTERNATIIVSEID VIISE DIABEEDI OHJAMISEL.
Lõunat söödi 2-3 ajal ning õhtusööki, mis vanema ajal oli peamine, kõige tugevam, anti pärast päevatööde lõppu 9-10 paiku. Talvel oli kaks söömaaega üks hommikul, teine õhtul. Vajaduse korral anti lastele ja vanadele, raskemate tööde puhul ka kogu perele söömaaegade vahel veel oodet, vahepala. Kevadel, rändlindude saabumise ajal, võeti varahommikul enne tööleminekut linnupetet, s.o hammusati mõni suutäis leiba. Päeva peamist toitukorda, õhtusööki, ei keedetud vanemal ajal mitte iga päev, vaid 1-3 korda nädalas. Korraga keedeti lihsalt suurem kogus toitu. Leibagi küpsetati, vaid korra nädalas või veelgi harvem, suurem kogus tagavaraks. Värsket pehmet leiba sai vanasti süüa ainult pühade ja pidude ajal. Oli kujunenud ka päevase peatoidu rütmiline vaheldumine nädala jooksul, nt kahel päeval nädalas söödi putru, kolmel päeval herne-, oa- või läätseleent, mida kord nädalas keedeti liha või rasvaga.