Selles, et hinnata ema depressiooni, võimalike segavate faktorite ja arengupeetuse vahelist seost, viidi igas faasis läbi kahe muutujaga test ning mitme muutujaga regressioonianalüüs. Võimalikeks segavateks faktoriteks võivad olla vanemate demograafilised iseärasused, juba varem esinenud emapoolne depressioon ja närvilisus, isapoolne depressioon ja närvilisus, eelneva aasta vältel juhtunud sündmused, rasedus ise, lapse sugu ja rahvus, lapse toitmismeetod, vanemate tuju pärast sünnitust ja sündmused, mis on juhtunud pärast sünnitust (vt tabel 2 lisas). Iga potentsiaalse segava faktori ja selgitavate faktorite jaoks arvutati riskitõenäosus. Selleks, et seletada keerulist suhet rasedusaegse depressiooni ja arengupeetuse vahel, kasutati mitme muutujaga analüüsi. Riskifaktorite vahelist hierarhiat kirjeldab raamistik tabelis 3, mille võib leida antud töö lisast. See raamistik loodi kasutades andmeid eelnevatest uuringutest selleks, et
Piimaasendajad on koostiselt ligilähedased emapiimale, erandiks on see, et nad sisaldavad vitamiine ja mineraale, mis emapiimas puuduvad. Nii rinnapiim, kui ka piimaasendaja on ainuke toit, mida laps vajab 46 elukuuni. Pikaajalised uuringud ei ole leidnud olulisi erinevusi rinnaga toidetud ning pudeliga toidetud laste vahel. Vanema ja lapse vaheline suhe omab suuremat tähtsust, kui toitmismeetod. Kui kasutatakse lehmapiima, peab see olema koorimata ja rikastatud D vitamiiniga lapsed vajavad kaloreid. Kuigi soovitakse oodata tahke toidu andmisega mõnedes riikides 46 kuuni, saavad paljud 2 kuused lapsed kooritud puuvilju ja putru. Vanemad usuvad, et see toit aitab 90 lastel magada öö läbi. Õige toitumine peab jätkuma ka pärast imikuiga. Üle 1 a