ja pesuga arvutamine ning Punase Risti ja sõjaväe tervishoiuvalitsuse asutusse paigutamine. Rasket tööd tuli sõjast laastatud maal teha Punase Risti varustusosakonnal, mida juhatas dr B.Voogas. Transpordiosakonna töövõimaluste avardamiseks asutati üle riigi 8 eakuatioonipuntki: kaks Tallinna, teise Tartus, Viljandis, Pärnud, Haapsalu,Võrusja valgas. Ettransport kulges aeglaselt tuli eakuatsioonipunktide juures moodustada ka toitlustuspunktid. Haavatuid veeti tagalasse algul kaubavagunites hiljem soetas Punane Rist 14 sanitaarvagunit laiarööpmelisel ja 3 vagunit kitsasrööpmelisel raudteel. Eraldi vagunid olid raskesti ja kergelt haavatute jaoks. Sanitaarvagunitega transporiditi Vabadussüja ajal 43 463 haavatut ja haiget. Lisaks sanitaarvagunitele oli transpordi kaks desifektsioonivagunit, üks köökvagun ja üks seitsevaguniline saunarong. Koos transprdiosakonnaga töötas matmisosakond,mille ülesandeks oli langenute matmine
seekord võeti ära seemnevilja, mis tähendas, et polnud enam mida istutada. Veebruaris saabus Inglismaalt laev toitainetega, pärast seda igakuiselt saabus laev. Täisväärtusliku leiba anti piisavas koguses sõjaväele. Linnas toiduvormid olid väikesed. Toidukaupu osteti sisse Suurbritanniast. ARA= Ameerika Abi Administratsioon- I MS ajal kannatanud Euroopa riikide abistamiseks. Seati Eesti linnadesse toitlustuspunktid, abivajavate laste toitulustamiseks. Rahandus: Kõige raskemas olukorras oli Eesti rahandus, seda pole kunagi varem olnud olemas. Polnud olemas rahandus spetsialiste. Puudusid igasugused kogemused ja teoreetilised teadmised. Eesti esimene rahandusminister- Juhan Kukk- Õppis Riia polütehnikas, kaubandusäri haridus. Rahaministrina pidi ülesehitama Eesti rahandust nullist. Sakslased olid enne lahkumist sularaha varud Eestist väljavedanud Leetu. Füüsiliselt rahatähti polnud olemas
annaabi.ee 
