aastast korraldatakse lisaks põhivahemaale ka lühikese vahemaaga maratoni. Pärast esimest maratoni aastal 1960 on Tartu maraton ära jäänud 12 aastal. Viimati, 2008. aastal, jäi maraton ära kehvade lumeolude tõttu. Põhimaa 26 Põhivahemaa pikkuseks on alates 2003. aastast olnud 63 kilomeetrit. Pikim oli maraton 1997. aastal 65 km ning lühim 2002. aastal 42 km. Vahemaa start on Otepääl ja finis Elvas. Maratoni rajal on 7 teenindus-toitlustuspunkti: Matus, Andes, Kuutses, Peebus, Palus, Hellenurmes ning viimane umbes 4 kilomeetrit enne finisit. Kolmes mainitud punktidest on ka vahefinis. Vahemaa 12 parema ajaga meest ja 6 paremat naist autasustatakse diplomi, medali, karika ja auhindadega. Kasutatud kirjandus 1. Tervise treening. 2006, Tarvo Kiudma materjalid 2. http://www.trimm.ee/site/index.php?module=article&id=50 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine 4. http://wwx.postimees.ee/260106/lisad/kasu/190009.php 5
Glükoosi lagundamine toimub glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela koostoimes. Riigieksami küsimused. Võrrelge anaeroobset ja aeroobset glükolüüsi. Tsitraaditsükli sisend ja väljund. Nimetage kolm viisi, kuidas organism tõstab veresuhkru taste. Nimetage kolm võimalust, milleks verest leiduvat glükoosi kasutatakse. Selgitage, miks on lihased pärast intensiivset pingutust järgmisel päeval kanged ja valusad. Teie sober läbib maratoni ja tunneb väsimust ja jõuab toitlustuspunkti, kus on viinerid, mustikakisell ja kuklid (mida peaks ta sööma, et võimalikult kiiresti energiat saada ja miks). Nimetage kaks eriviisi, kuidas organismid saavad ATP-d sünteesida ja kaks eriviisi, milleks nad seda kasutavad. Kääritamisel pärmirakud toodavad ATP-d, tänu ensüümidele, mis asuvad (tsütoplasmas, käärimine on ju anaeroobne protsess). VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA Teadusharu, mis uurib elu avaldusi molekulaarsel tasandil.
annaabi.ee 
