Toiduainetega kaubitsemine oli ametlikult rangelt reglementeeritud. Must turg õitses. Rahva hulgas levisid jutud, et Saksa sandarmid, kontrollides postipakkide sisu, võtavad sealjuures pakkidest ära toiduained, ning et Kuressaare postkontoris oli keegi erariides saksa sandarm ühte eesti noormeest rahva ees vastu nägu löönud. Seda laadi vahejuhtumid ainult süvendasid pettumust sakslastes. 1943. aasta kevadel tekitanud rahvas rahulolu toitlusolukorra paranemine: poodidest oli jätkuvalt võimalik osta leiba, liha, võid, sahhariini, marmelaadi, kohupiima ning meeskodanikele oli jagatud viina, kuid linnas oli puudus piimast. 1943. aasta alguses hakkas ka juba idapiirist kaugel oleval Saaremaal levima kartus, et sakslased võivad olukorra halvenedes Baltimaadest tagasi tõmbuda. Inimesed püsisid arvamusel, et sellisel korral tuleb Balti rahvastel endil astuda võitlusse Nõukogude Liiduga.
okroobrirev oleks Eestist ettenähtav. Eesti 1917. aasta algul ei oodatud rev plahvatust ja ammugi ei valmistatud sellest. See kõik pidi tulema alles pärast sõja lõppu. 23. veebruaril 1917 puhkes mitmetes Peterburi suuremtes tööstusettevõtetes streik, mis paari päeva jooksul muutus ülelinnaliseks - üliõpilased, gümnasistid, maja- ja äriteenijad, mõne päevaga kasvas see streik ülelinnaliseks. Esialgsete loosungitega nõuti töö- ja elutingimuste parandamist, eriti toitlusolukorra parandamist. Streik algas sellega, et arvati, et peterburis saavad toiduained kohe otsa. Samas hakati esitatama ka poliitilisi nõudmisi, keisri tagasiastumist jne. Tekkisid esimesed kokkupõrkeid politseiga. Valitsus saatis rahva vastu sõjaväeüksuse, aga nüüd ei andnud see meede enam tulemus. Rahva vastu suunatud sõjaväeosad läks üle rahva poolele. Juba 27. veebr õhtuks oli Peterburi mässuliste valduses, valitsus ei kontrollinud enam midagi, 27. veebr õhtul alustasid
1917 algas kasvava rahulolematuse tähe all, eriti rahutu oli pealinnas, Petrogradis, juba 1916 lõpukuudel olid toimunud järjestikku mitmed tööliste streigid, 9.jaan 1917 olid Petrogradi töölised korraldanud ülelinnalise tööseisaku mälestamaks 1905 verise pühapäeva ohvreid. Veebruarirevolutsioon sai alata 23.veebr 1917, katkestasid töö ühe korraga mitmete Petr suuremate tööstusettevõtete töölised, ka nt Putilovi tehas. Töölised tulid tänavatele, nõudes toitlusolukorra parandamist, leiba, levis kuulujutt, justkui oleks Petrogradi toiduvarud jäänud imepisikeseks. Tegelikkus nii hull ei olnud. Pealinna ikkagi varustati hoolimata transpordiraskustest. Pole teada, kas levisid stiihiliselt või oli tegemist kuulujuttude teadliku, tahtliku levitamisega, ilmselt oli mõlemaid. Tuldi tänavatele loosungiga „Leiba!“, taheti vältida näljahäda. Varasemad streigid oli väiksemad ja lühemad, 23.veebr streik levis plahvatuslikult,
annaabi.ee 
