- 1917. a. nov.- dets. Asutava Kogu valimised - AK olnud kogu rev. liikumise põhinõudmine. Nüüd kui bolsevikud võimul, siis oleks AK olnud neile ohtlik ja takistav. 6. jaanuaril saadikuid enam saali ei lastud ja RKN saatis dekreediga AK laiali. 5.2. Kodusõda 1918-1922 Sõjakommunismi poliitika loobumine kaubalis-rahalistest suhetest. Viidi sisse klassipajuk. võimalust mööda püüti minna toiduainete ja tarbekaupade tasuta jaotamisele. Toitlusdiktatuuri - s.o. toiduainete riigile andmise kohustus. Viljaga kauplemine keelati. Seda teostasid kehvikute komiteed , töölistest moodustatud relvastatud töölissalgad, toitlusarmee ja osalt regulaararmee. Tööstuses edenes punakaartlik rünnak kapitalile. Riigistati ka kesk- ja väikeettevõtted. 5.3. Üleminek uuele majanduspoliitikale 1921-1927 - nep VK(b)P 10. kongress nep. Otsus uuest majanduspoliitikast ei olnud ainult majanduslik, vaid ka põhimõtteline poliitiline küsimus
ja maj võtted ongi loogilised ja kommunismile omased. Kodusõja lõppemisega ei loobutud sõjakommunistlikest abinõudest, need jäid püsima ja ka süvenesid. Põllumajandus Sõjakommunism tähendas esiteks ja peamiselt seda, et Vm-l kehtis toitlusdiktatuur. Tähendas toiduainete vägivaldset ära võtmist talupoegadelt, mingit kompensatsiooni pakkumata, relvastatud toitlussalkade tegevust kogu maa ulatuses, samuti ka külaühiskonna lõhestamist seeläbi, et külaühiskonna enamik kannatas toitlusdiktatuuri all. Kehvikute komiteed, kombed, said sellest kasu ja aitasid kaasa toitlussalkade tegevusele. 1918 mais seati sisse, kehtis kuni 1919 a kevadeni, siis toimus mõningane muudatus. Enamlastele oli selgeks saanud, et toitlusdiktatuur häälestab nende vastu kogu Vm külaühiskonna, talurahva asumine valgete liikumise poolele tähendas enamlaste jaoks suhteliselt suurt ohtu. Märtsis kokku tulnud enamlaste kongress otsustas muuta senist põllumaj pol-t
annaabi.ee 
