iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : nõmmemets, palumets, laanemets ja salumets. Nõmmemets: kuiv, toitainetevaene liivmuld, mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik Palumets: parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene, mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Salumets: veega hästi varustatud, viljakatel muldadel, liigirikas; laialehised puuliigid*, ka kuused, sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat, ülased, suured sõnajalad, angervaks 4. Mis on niidud? Niidud on mitmeaastaste rohttaimede kooslused, mis kuuluvad laiema mõiste — rohumaa — alla, hõlmates veel kultuurrohumaid. 5. Kuidas tekivad lamminiidud
mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt Palumets liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe toitainetevaene samblarinne kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus Laanemets niiskus- ja toitetingimused keskmised jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Nõmmemets kuiv, toitainetevaene liivmuld mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik* Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool Eesti metsades on suur loomade arvukus. Suurim kiskja on pruun karu (Ursus arctos) rohkem
Valgustusraiedega alustatakse vajadusel mõni aasta peale kultiveerimist Valgustusraide käigus vabastatakse okaspuutaimed KU ja MÄ Valgutusraiete käigus ei saada likviidset (st realiseerimiskõlblikku) puitu, langetatud materjal jäetakse maha Harvendusraie Tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni Soodustatakse paremat puude kasvu, paremad valguse ja toitetingimused Küpsuseikka peavad jõudma paremate tüveomadustega puud Harvendusraide käigus saadakse puistust kätte see materjal, mis niikuinii looduslikus protsessis välja langeks Saadakse likviidset puitu ehk kasutuskõlblikku puitu Harvendusraiel lähtutakse: o Iga puu individuaalsed omadused o Asukohast puistus o Raievanuste erinevusest o Puuliikide bioloogilisest sobivusest o Puu sanitaarsest seisundist