Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"toitetingimused" - 3 õppematerjali

Taimekooslused ja sood
6
docx

Taimekooslused ja sood

iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : nõmmemets, palumets, laanemets ja salumets. Nõmmemets: kuiv, toitainetevaene liivmuld, mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik Palumets: parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene, mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Salumets: veega hästi varustatud, viljakatel muldadel, liigirikas; laialehised puuliigid*, ka kuused, sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat, ülased, suured sõnajalad, angervaks 4. Mis on niidud? Niidud on mitmeaastaste rohttaimede kooslused, mis kuuluvad laiema mõiste — rohumaa — alla, hõlmates veel kultuurrohumaid. 5. Kuidas tekivad lamminiidud

Ökoloogia → Ökoloogia
3 allalaadimist
Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused
14
doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt Palumets liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe toitainetevaene samblarinne kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus Laanemets niiskus- ja toitetingimused keskmised jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Nõmmemets kuiv, toitainetevaene liivmuld mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik* Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool Eesti metsades on suur loomade arvukus. Suurim kiskja on pruun karu (Ursus arctos) rohkem

Loodus → Loodus õpetus
69 allalaadimist
EESTI METSAD
44
docx

EESTI METSAD

 Valgustusraiedega alustatakse vajadusel mõni aasta peale kultiveerimist  Valgustusraide käigus vabastatakse okaspuutaimed KU ja MÄ  Valgutusraiete käigus ei saada likviidset (st realiseerimiskõlblikku) puitu, langetatud materjal jäetakse maha Harvendusraie  Tehakse puistutes alates 20-25 aastaselt kuni puistute valmivasse ikka jõudmiseni  Soodustatakse paremat puude kasvu, paremad valguse ja toitetingimused  Küpsuseikka peavad jõudma paremate tüveomadustega puud  Harvendusraide käigus saadakse puistust kätte see materjal, mis niikuinii looduslikus protsessis välja langeks  Saadakse likviidset puitu ehk kasutuskõlblikku puitu  Harvendusraiel lähtutakse: o Iga puu individuaalsed omadused o Asukohast puistus o Raievanuste erinevusest o Puuliikide bioloogilisest sobivusest o Puu sanitaarsest seisundist

Metsandus → Eesti metsad
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun