VAARIKAS Andu115 VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM Hariliku vaarika rahvapärased nimed · Vabarn · Vaargad · Oamarjad · vaarmarjad VAARIKAS VAJAB ELUKS · VALGUST · SOOJUST · TOITESOOLASID · VETT · ÕHKU Õis · Mõlemasugulised väiksed & tagasihoidlikud longus õied. Vili · Helepunane koguluuvili, mis eraldub kergesti õiepõhjast, söödav mahlane & väga maitsev. VAARIKATEST TEHAKSE: · HOIDISEID · TEED · KOMMI · NÄTSU · JÄÄTIST · KOOKI · RAVIMEID · KOSMEETIKAT · KUIVATATAKSE
Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toituvad... Inimesed Mägrad Oravad Karud Putukad jne. Paljud seened on seotud puudega. Näiteks kuuskede all kasvavad kuuseriisikad, haabade lähedal haavapuravikud jne. Selline kooselu on mõlemale kasulik Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened Riisikad Riisika tunneme ära valgest piimjast vedelikust, mis voolab välja vigastatud kohast Kuuseriisikas Männiriisikas Kaseriisikas jt
Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toituvad... Inimesed Mägrad Oravad Karud Putukad jne. Paljud seened on seotud puudega. Näiteks kuuskede all kasvavad kuuseriisikad, haabade lähedal haavapuravikud jne. Selline kooselu on mõlemale kasulik Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta – kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened Riisikad Riisika tunneme ära valgest piimjast vedelikust, mis voolab välja vigastatud kohast Kuuseriisikas Männiriisikas
rühma kuuluv tativetikas Gonyostomum semen (#). Kokkupuutel paiskab tema rakk tühjaks kogu oma sisu, ise seejuures hukkudes. Suplejad võivad selle ennasthävitava tegevuse tagajärgi tunda oma kehal, kui libistavad pärast ujumist käega üle naha. Mingeid tervisekahjustusi see lima ei põhjusta, pigem vaid ebameeldivusi. Tativetika vohangud seostatakse nende vetikate võimega varuda rakkudesse toitesoolasid, peamiselt fosforit. Tegemist on üsna suurte rakkudega (kuni 100 m) ning väga kiirete vees liikujatega, võrreldes teiste vetikatega. Seetõttu saavad nad ujuda järve sügavamatesse, toiteelementide rikastesse kihtidesse ning seal oma varusid täiendada. Meie järvedes leidubki neid sageli veesamba kitsas kihis; päris veepinnale tõusevad nad suve teisel poolel. Nad ei pea kartma ka konkurentsi, sest seda tüüpi järvedes leidub teisi vetikaid lihtsalt väga vähe
annaabi.ee 
