katseoludes. KHT- kogu orgaanilise aine hulga leidmine. Keemiline hapnikutarve- hapniku hulk, mis kulub reovees sisalduva orgaanilise aine oksüdeerimiseks tugeva oksüdandi toimel süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Üldlämmastik- kõigi lämmastikuühendite, ammooniumi, soolade, nitritite, nitraatide ja orgaanilise lämmastiku kogusisaldus vees. Üldfosfor- on anorgaaniliste fosfaatide ja polüfosfaatide ning orgaaniliste fosforiühendite kogusisaldus reovees. Taimetoitaineteks ehk toitesooladeks nimetatakse neid elemente, mida taimede kasvuks vaja läheb. Reostuskoormus Reovedeliku kontsentratsioon üksi ei määra reostuse suurust. 1 l silomahla reostab rohkem kui 100l olmereovett. Reostuskoormus võrdub reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega R= c*Q Reostuskoormuse võib määrata mistahes reoaine kohta. Hindamise aluseks võib olla hapnikutarve, toitesoolasisaldus jne. Reostuskoormus avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus.
jäänud kuskile, siis hakkab haisema sest toimuvad anaeroobsed protsessid ja vesi hakkab käärima), bakterioloogilised bakteriaalset reostust mõõdetakse bakterite üldarvuga milliliitrites vees. Haigust tekitavate bakterite osakaalu hinnatakse soolekepikeste e kolibakterite hulga kaudu liitris vees, mida nim koliindeksiks (mikrobioloogilised selle reostuse põhjustavad mikroorganismid ja soolenugiliste munad.) ja keemilised näitajad. Taimetoiteaineteks e toitesooladeks (ka biogeenideks) nim neid elemente, mida taimede kasvuks vaja läheb. Veekaitses pööratakse erilist tähelepanu fosforile ja lämmastikule, sest nende rohkus põhjustab vetikate ja veetaimede vohamist (veekogude eutrofeerumist). BHT:N:P 100:5:1. Reovee keemiline koostis: Keemiline koosseis reoveel võib olla väga mitmesugune sõltuvalt temas sisalduvatest lahustunud või lahustumata anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Reovee reostatust