KÕVAKETTA ANALÜÜSIMINE Kõvaketta tuvastamisest saame teada POST käigus. Kui aga kõvakettast ei tuvastatud siis tuleks kontrollida üle ketta ühendused ja jumper settingud. Kui kahtlustate, et viga võib olla kaablis, tuleks katsetada seda sulle teadaoleva töötava kaabliga ühendada ning kontrollida seade üle. Kui see ei aita siis tuleks seade katsetada üle teises masinas. Sellisel juhul kui seade töötab teises masinas võib probleemiks olla toiteseadme rikke või siis ebapiisav toide. Kui aga ilmub veateade MBR ehk master boot record'i laadimise tõrke kohta tuleks kontrollida üle jumper settingud HDD kettal. Kuid kui antakse teade "Missing NTLDR" siis tuleks kontrollida kas XP installatsiooniplaadiga on võimalik partitsioone näha ning tuleks kasuks kui skanneerida kõvaketas diagnostikavahendiga. Tuleks ka kontrollida Kas windows "Safe Mode'is" töötab. Kui ei, tuleks teha XP parandus. Diagnostika programmideks on:
EKSAMI KÜSIMUSED 1.n- tüüpi pooljuhis on enamuslaengukandjad-Elektronid 2. Tuntumad pooljuhtained on-Räni(Si),Germaanium(Ge) 3.Pooljuhtideks nim.aineid ,mille mahueritakistus on...-Väiksem kui metallidel ja suurem kui isolaatoritel. 4. Dioodi läbib vool kui tema anood on katoodi suhtes-Järjestikult Anood Katood 6. Dioodi pärisuunaline U/I tunnusjoon on 7.Toiteseadme väljundparameetrid on-Väljundpinge stabiilsus,suurim lubatud vool 8. Silufiltri põhiline ülesanne on-vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. 9. Trafo ülesanne toiteseadmes on-muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral,et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget 10. Transistori 3 tööreziimi on-avatud,suletud ja küllastusreziim 11.Mitu siiret on transistoril-2 12
suurem on dioodile langev valgusvoog. Kirjeldatud reziimi nimetatakse fotodioodi reziimiks. Teda kasutatakse valguseandurites. Võrreldes generaatori reziimiga on tundlikus suurem ja ta reageerib kiiremini valguse muutustele. Esimese osa lõpp 2. Toiteseadmed 2.1 Toiteseadme blokkskeemid Toiteseadmete all mõistetakse muundus seadmeid, mille abil saadakse vahelduvvoolu võrgust saadud vahelduvpingest nõutava väärtusega ja kvaliteediga alalis pinget. Vajadus toiteseadmete järele tuleneb sellest, et on terve rida tarbijaid, mis vajavad töötamiseks alasisvoolu nagu näiteks: elektroonika- ja arvutustehnika lülitused, elektriline transport jne. Seejuures vajalikud alalispinge ja voolu väärtused võivad olla küllaltki erinevad
leiduvad parafiinsed süsivesinikud. Füüsikalistest omadustest on olulised viskoossus, pindpinevus ja aurustuvas. Viivitusperiood lüheneb, kui alandada isesüttimistemperatuuri, mis sõltub tsetaaniarvust. 2. Komprimeeritud õhu rõhk ja temperatuur. Mõlema parameetri suurendamine lühendab viivitusperioodi. 3. Õhu keerised. Et segu moodustatakse põlemisega üheaegselt, on keerised vajalikud kütuse paiskamiseks hapniku rikkasse piirkonda. 4. Toiteseadme konstruktsioon. Sellest sõltub kütusepiiskade suurus ja jaotus põlemiskambris ning põlemise kestus. Toiteseadme konstruktsioon peab vastama kambri konstruktsioonile 15 5. Eelsissepritsinurk (väntvõlli pöördenurk pritsemomendist kolvi ülemise surnud seisuni). Liiga suure nurga korral on temperatuur alguses madal, viivitusperiood pikeneb ja mootor töötab jäigalt
b soojusisolatsioon c monoliitne sisu läbi- puuritud kanalitega Katalüsaatori monoliitne sisu on valatud alumiiniumoksiidist (Al2O3), millesse on puuritud peened kanalid heitgaaside läbilaskmiseks. Kanalite sisepind on kaetud väga õhukese, mõne mikroni paksuse katalüseeriva aine kihiga. Katalüsaator hakkab tööle temperatuuril üle 300C, töötab kõige paremini 600C ...800C ja võib kokku sulada temperatuuridel üle 1000C. Ülekuumenemise oht tekib siis, kui mingi toiteseadme rikke tõttu tuleb katalüsaatorisse väga palju CO ja HC, mille taandamisega eralduv soojus võibki ülekuumutada katalüsaatori. Kaasaegsed katalüsaatorid on kolmetoimelised, st. et nad neutraliseerivad kolme liiki gaase: oksüdeerivad järelpõletusega COCO2, HCH2O+CO2 ning taandavad NOxN2. Nendest neutraliseeritavatest gaasidest CO ja HC eeldavad täielikuks neutraliseerimiseks lahjat küttesegu, sest siis on nende gaaside (CO ja HC) hulk
puuritud kanalitega · Katalüsaatori monoliitne sisu on valatud alumiiniumoksiidist (Al2O3), millesse on puuritud peened kanalid heitgaaside läbilaskmiseks. Kanalite sisepind on kaetud väga õhukese, mõne mikroni paksuse katalüseeriva aine kihiga. Katalüsaator hakkab tööle temperatuuril üle 300°C, töötab kõige paremini 600°C ...800°C ja võib kokku sulada temperatuuridel üle 1000°C. Ülekuumenemise oht tekib siis, kui mingi toiteseadme rikke tõttu tuleb katalüsaatorisse väga palju CO ja HC, mille taandamisega eralduv soojus võibki ülekuumutada katalüsaatori. · Kaasaegsed katalüsaatorid on kolmetoimelised, st. et nad neutraliseerivad kolme liiki gaase: oksüdeerivad järelpõletusega COCO2, HCH2O+CO2 ning taandavad NOxN2. Nendest neutraliseeritavatest gaasidest CO ja HC eeldavad täielikuks neutraliseerimiseks lahjat küttesegu, sest siis on nende gaaside (CO ja HC) hulk
............................................................................................................... 15 2.9. Dioodide tähistamine ..............................................................................................................................................16 3. TOITESEADMED.........................................................................................................................................................17 3.1. Toiteseadme plokkskeem ja parameetrid ................................................................................................................17 3.3. Silufiltrid .................................................................................................................................................................22 3.4. Stabilisaatorid ......................................................................................................................................................
. Näit. KC191A on väikesevõimsuseline ränistabilitron stabiliseerimispingega 9,1 V. Viies element on täht, mis määrab versiooni. Näit. K411B on räni-alaldusdiood voolule kuni 10A, registreerimisnumbriga 11, versioon A. Suurematel dioodidel kantakse tähis korpusele, väiksematel pole see aga võimalik ja seepärast kasutatakse tähistamist värvikoodiga. Dioodide värvikoodid võib leida käsiraamatust. Dioodidel kasutatakse standardiseeritud korpusi. 21 3. TOITESEADMED 3.1. Toiteseadme plokkskeem ja parameetrid Toiteseadmete ülesandeks on anda mitmesuguste seadmete tööks vajalikku nõutava võimsuse ja kvaliteediga alalispinget. Erinevad tarbijad vajavad töötamiseks erinevaid pingeid, millised ulatuvad mõnest voldist tuhandete voltideni, tarbitava vooluga mõnekümnest mikroamprist sadade ampriteni ning nõuded pinge kvaliteedile võivad olla küllalt erinevad. Toodust tulenevalt on toiteseadmete tehnilised lahendused küllaltki erinevad.
annaabi.ee 
