6. Iseloomustage puhmarinnet! 7. Milliseid rohttaimi kasvab rabastuvates metsades? 8. Mille poolest erineb tupp-villpea tarnadest? 9. Iseloomustage samblarinnet? 10. Millised on tähtsaimad taimekooslused rabastuvates metsades? II SOOMETSADE KLASS Soo ökosüsteemide põhiliseks iseärasuseks on pidev turba moodustumine ja akumuleerumine. Soometsade üldiseks tunnuseks on enam kui 30 cm tüseduse turbakihi olemasolu. Soo arenguastme, turba botaanilise koosseisu, ühtlasi ka vete- ja mulla toiterikkuse järgi jaotatakse soometsad madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsadeks. E. Lõhmuse metsatüpoloogias jaotub soometsade klass kolmeks tüübirühmaks: samblasoometsad, rohusoometsad ja kõdusoometsad. 1. SAMBLASOOMETSADE TÜÜBIRÜHM Mullaks on vähelaguneneud tüsedad turvasmullad: märg siirdesoo- või rabamuld. Puurindes domineerib mänd, boniteet on madal - V, kuivendatud aladel IV. Eesti metsadest moodustavad samblasoometsad 7%. Tüübirühma kuuluvad raba ja siirdesoo kasvukohatüübid. 1.1
Eesti taimkatte tüpoloogiline ülevaade Metsa-, niidu-, soo-, kalju- ja liiviku-, magevee-, merevee-, kultuur- ja ruderaaltaimkond. Eesti metsataimkond: Metsataimkond hõlmab Eestis kõige suuremat ala (kokku 44,5–47%) ning see jaotatakse arumetsade, lammimetsade, soostuvate metsade, soometsade ja kõdusoometsade kasvukohatüübiklassideks. Arumetsade klass Arumetsad kasvavad kuivadel kuni niisketel mineraalmuldadel ning neis eristatakse mulla toiterikkuse ja veeolude alusel mitu tüübirühma (loometsad ja -põõsastikud, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad, sürjametsad ja salumetsad). Loometsad ja -põõsastikud on omased õhukestele huumusrikastele karbonaatsetele muldadele, mis on kujunenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Mullad kuivavad põua ajal kergesti läbi. Enamasti mändidest koosnev hõre puurinne varjutab alustaimestut vähe ning selles kasvavad koos nii
annaabi.ee 
