Omab lülitit, mille abil Second level Third level saab energia Fourth level Fifth level sissenemist arvutisse katsekstada. Jagunemine(1) Sisendpinge Väljundpinge Arvuti toiteplokkide Arvutikomponentide jaoks sisendpingeks ehk toitepingeks kasutatavad alalispinged on: on suuremas osas maailmast +3,3V, 220240V. +5V, Enamik kaasaegseid arvuteid +12V ja suudavad töötada nii 110V kui ka vähemal määral ka -5V ja -12V. 220V pingega. Jagunemine(2) Toiteplokk omab, kas automaatseid sensoreid, mille abil suudab ära tunda, millise võrgupingega on tegemist. Teisel võimalusel on toiteplokil hoopiski toitepinge valikuks lüliti.
.................................. ...................................... Töö eesmärk: Tutvumine bipolaartransistoriga. Bipolaartransistori lihtsustatud mudel, transistor võimendina. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Töö käik: 1. Koostasime transistorvõimendi (vt joonis 1) skeemi. Joonis 1. Alalisvooluvastusidega transistorvõomendusaste 2. Võimendi toitepingeks E valisime 9 V. 3. Transistori kollektorpinge UK0 valisime 6 V. 4. Transistori kollektorvool IK0 valisime 0,5mA 5. Emitteri pinge maa suhtes UE0 valisime 1,5V 6. Võimendi töösageduseks valida f valisime 70kHz 7. Koormustakistuseks Rk valisime 15 k 8. kasutatava transistori BC547B parameetrid Tabel 1. kasutatava transistori BC547B parameetrid UKEmax ICmax h21E UBE0 45V 100 mA 200..
......... ...................................... Töö eesmärk: Tutvumine lihtsamate praktikas kasutatavate transistorvõimendusastmete skeemide, nende arvutamise, sidestamise ning numbrilise modelleerimisega. Töö käik: 1. Koostasime kaheastmelise transistorvõimendi (vt joonis 1) põhimõtteskeemi arvutil programmiga LTspice IV'is Joonis 1. Kaheastmelise Transistorvõimendi põhimõtteskeem 2. Võimendi toitepingeks E valisime 8 V. 3. Võimendi kollektortakisti R3 ja R7 arvutasime alljärgnevalt: E - U C 0 8 - 5,34 R3 = R7 = = = 1330 Ic 0,002 4. Emittertakisti R4 ja R8 väärtuse arvutasime järgmiselt: U 1,5 R4 = R8 = E 0 = = 750 Ic 0,002 5. Seega baasipingejaguri alumise õla takistus R2 peab rahuldama võrratust
Tutvumine praktikas kasutatava transistorvõimendusastme skeemi, selle tööreziimi arvutamise ning numbrilise modelleerimisega (SPICE). Tagasiside kasutamine ja selle mõju skeemi tööle. Kasutatavad seadmed: 1. SPICE SPICE Vabatarkvaraga LTspice IV v.4.03z varustatud personaalarvuti Töö käik: Koostasime LTspice IV'is transistorvõimendusastme skeemi eelnevalt arvutatud elementide väärtuste põhjal. Joonis 1. Transistorvõimendi skeem Esialgu arvutatud elementide väärtused: Toitepingeks valisime E=9V, kollektorpingeks Uc0=6V, kollektorvooluks Ic=1mA 1) Kollektortakisti Rk väärtuse saame: E - U C0 9-6 Rk = = = 3k Ic 1 10 -3 2) Emittertakisti väärtus, kui emmiterpingeks valisime U E 0 = 1V: U 1 RE = E 0 = = 1k Ic 1 10 -3 3) Baasipingejaguri arvutamine, kui h21E=300 : R R B1 B2 0,1 h21E R E = 0,1 300 10 3 = 30k 4) Pingejaguri alumise õla takistus:
rõhule vastav optimaalne kütuse sissepritse. Pk kasvamisel piirang järk-järgult väheneb ja mootori pöörded hakkavad suurenema. Ülelaadimisõhu rõhu väärtused, mille juures piirangud mõjuvad, reguleeritakse vedru 15 pingusega reguleerimiskruviga 14. 4. Regulaatori Woodward PGA elektromagneetiline kaitseseade. Elektromagneetiline kaitseseade toimib siis, kui solenoidi mähis pingestatakse. PGA 12 puhul on toitepingeks alalisvool 48 või 24 volti. Seade lülitatakse regulaatori pöörlemissageduse seadeservomootori 19 õlisüsteemi ja juhtsiibri 29 vahele. Mootori ja regulaatori normaalse töö puhul solenoidi mähis on toiteta ja vedru surub kuulklapi vastu ülemist pesa. Ühe või mitme parameetri avariiväärtuse puhul saab elektromagnetilise kaitsseadme solenoidi mähis mootori kaitsesüsteemist toite, pooli südamik liigub tekkinud magnetvälja jõul alla, surub vardaga kuulklapile, avades selle.
on kohaliku tagasiside ja on peatagasiside kolfitsendid, mis seatakse reostaatidega R0 ja RT. Nende pingete summaarne pinge suunatakse elektronvõimendisse (EV). EV-st läheb võimendatud signaal edasi elektromasinvõimendi (EMV) ühele ergutusmähistele. Selle tulemusel antakse tekitatakse generaatoris (G) lisa magnetvoog, mis on siis kas positiivse väärtusega või negatiivse väärtusega generaatori jaoks. See mõjutab generaatori väljundpinget, mis on toitepingeks mootorile. 8 Selleks et mootor peatada, peame viima reostaadi Rs asendisse 0. Kui vähendada reostaadi takistus, siis selle tulemusel hakkab pöörlema TG indutseerides pinge U ts tagasiside ahelas. Olukorras kus mootori koormus muutub ja tema pöörlemiskiirus on vaja hoida püsivana. Kui koormus suureneb siis väheneb ka U ts ja kondensaatoril C0 tekib pingelang,
mõningane unifitseeritus st. samatüübilisi op võimendeid valmistavad erifirmad erinevus võib olla vaid markeeringus. 1.6.1 Vastastakt võimendi Parameetrid 1. Toitepinge (Supply Voltage UCC) so. kahepolaarne toitepinge, mille juures on antud ja tagatud käsiraamatus toodud parameetrid. Reeglina töötavad OP võimendid ka väiksemal toitepingel, kuid sel juhul ei ole teiste parameetrite väärtused garanteeritud. Enam kasutavaks toitepingeks on 12 kuni 24V, kuid on ka madalpingelisi toitepingega 3,5V ja kõrgepingelisi toitepingega kuni 150V. 2. Tarbitav vool (Supply current ICC) so. toiteallikas tarbitav voolu väärtus, tema väärtus on tavaliselt 1 kuni 10mA. Suure väljundvoolu võimenditel aga märksa rohkem, sest tarbitav vool sõltub koormustakistusest. 3. Suurim lubatav sisendpinge (Input Voltage U1max) so. suurim lubatav sisendpinge väärtus, mida antud OPvõimendi talub
sisendsignaaliks, mille antakse kõrvalekalde mõõturile KM. Samasse antakse ka väljundsignaali andurilt VA tagasisidesignaal Uts. Nende kahe signaali võrdlemise tulemusena tekib kõrvalekaldesignaal U, mis antakse juhtimissüsteemi JS-JM, mis kujutab endast regulaatorit (võimendit) koos jõumuunduriga, sisendisse ning juhtimis- süsteem kindlustab kõrvalekaldesignaali muundamise vajalikul viisil mootori EM toitepingeks. Regulaatori ja jõumuunduri skeemi valiku või korrigeerimisseadmete skeemi lülitamise tulemusena kindlustatakse mootori toitepinge vajalik ajalise muutumise seaduspärasus lähtudes sisendtoimest sis = f (t) või sis = f (t). Elektrimootor koos mehaanilise ülekandemehhanismiga paneb vastavalt tema toite- pinge muutumise seaduspärasusele täiturorgani TO liikuma. Täiturorgani liikumist vajalikku asendisse kontrollib väljundsignaali andur VA. Järgivajameid liigitatakse
IF = kI M = 2,4 3,3 = 8 A kus k = 2,4 liigvoolukaitse varutegur ja IM mootori nimivool. Ajamis sobivad kasutamiseks International Rectifier'i IGBT-moodulid CPV 364M4U. Nende kollektor-emitter pinge, kollektori vool ja päripingelang on URCE = 600 V, IFC = 20 A, UFCE = 2,1 V. IGBT-mooduli CPV 364M4U baasil ehitatud elektriajami ühendusdiagramm on joonisel 6.7 ning komponentide funktsioonide kirjeldused on toodud lisas 4. Muunduri toitepingeks on siin akupatarei pinge. Juhtlülitus lülitab jõutransistore selliselt, et mootorit toidetakse pulsilaiusmoduleeritud pingega. Regulaator võrdleb seadesuurusi tegelike suurustega, kasutab juhtsignaalide genereerimiseks pulsilaiusmodulatsiooni ning jaotab need signaalid muunduri igale transistorile. Soovitav pinge kuju saadakse jõutransistoride avamise-ja sulgemisega konstantsel sagedusel. Moduleeritud pinge tekitab mootoris voolu, mis mootori ja ühenduskaabli
annaabi.ee 
