Rukki saagikus Eestis oli 2011. aastal 2317 kilogrammi hektarilt. Rukise kasutamine Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena. Tänapäeval on rukkijahust leib põhiline teraviljatoit Põhja-Euroopas ja Venemaal. Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka näkileiba, samuti aetakse sellest viskit ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis oluline loomadele allapanuks pruugitava põhu ja katuseõlgede allikas. Toiteomadused Rukkist jahvatatakse eri jämedusega jahu. Tervislikumaks peetakse jämedama jahvatusega täisterajahu, milles sisalduvad ka rukkitera kiudainerohked väliskestad. Rukkijahus leidub kuni 11% valku, 7577% süsivesikuid ja 12% rasva. Samuti sisaldab see mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, fosforit, rauda) ja B-grupi vitamiine. Nisujahu ja rukkijahu keemiline koostis on lähedane, kuid leivaküpsetusomadused on erinevad.
kultuuri saagikus toomise tagapõhi 202) Maakasutus 2000.aastal maailmas 0,23 ha/in, Euroopas 0,40 ha/in, Soomes 0,41 ha/in, Eestis 0,80 ha/in 203) 204) Teraviljade olulisus 205) Miks kasvatatakse teravilja? Teravili põhiline toiduaine, põhiline energia andja Teravili on tähtis tööstustooraine Oluline loomasööt Oluline ekspordiallikas 206) Miks unikaalne? Hea saagivõime Head toiteomadused Tootmine hästi mejjaniseeritav ja kõrge tööviljakusega Suhteliselt odav tootmine Teraviljadel hea säilivus ja transporditavus 207) Teraviljakasvatus maailmas 208) Teraviljatoodang 1 elaniku kohta maailmas 2004.a 355kg/aastas 209) Teravilja tarbimine toiduks moodustab ligi pool toodangust. 210) 211) 7.2. Maakasutuse majandusliku efektiivsuse hindamine 212) Maakasutuse ja põllukultuuride hindamine
annaabi.ee 
