ja sujuvalt, kehvematel lehmadel kiiremini ja hüppeliselt. Tavaliselt on aga hüppeline toodangutaseme langus tingitud söötmis-pidamisvigadest. Hüppeliselt langenud toodangu taset ei õnnestu tavaliselt taastada. Saamata jäänud piim vähendab sissetulekut, samal ajal kulutused ei muutu. Selleks et vältida järsku toodangutaseme langust, tuleb lehma sööta väga täpselt - hoolitseda selle eest, et ei tekiks puudust ühegi toitefaktori osas. Ühtedelt söötadelt teistele üleviimine peab toimuma hästi sujuvalt. Lehma kinnijätmine 1-1,5 kuud enne lehma poegimist jäetakse lehm kinni. Kinnisperiood ei tohi olla lühem kui 1 kuu, muidu ei jõua lehm valmistuda järgnevaks lüpsiperioodiks ja toodangutase alaneb. Kinnisperiood ei pea olema pikem kui 1,5 kuud. Et lehm kinni jääks, lõpetatakse täielikult jõu- ja mahlakate söötade söötmine,
11.Söötmisnormid ja normeeritud söötmine. Söötmisnormid jagatakse: 1. Partsiaalsed söötmisnormid arvutatakse tarvet eraldi elatuseks, toodanguks ja reproduktsiooniks 2. Summarsed söötmisnormid on elatuse, toodangu ja reproduktsiooni tarbe summa Söötmisnormid jagatakse: 1. Kvantitatiivsed väljendatakse mingit normi looma puhul, sellest pole kasu suurte gruppide ja karjade puhul 2. Kvalitatatiivne toitefaktori konsentratsioon kuivaines Elatustarve mingi toitefaktori tarve ilma toodangut andmata. a) netoelatustarve lamava ja nägiva looma soojuproduktsioon b) normaalelatustarve Elatustarve sõltub looma vanusest, sugupoolest (isasloomadel on ainevahetus 15% kiirem kui emasloomadel) ja väliskeskkonnast (temp', tuul jne). Lootetarve sõltub loote suurusest ning vanusest. Lootetarve jagatase: