miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Samas võivad taimedekasvu pidurdada kahjulikud aine mullas(N: suur liikuv Al sisaldus). 57.Muldade väetistarbe määramine. Väetiseks nimetakse aineid, milliseid kasutakse saagi suurendamise või selle kvaliteedi parandamise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetiste kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada mulla toiteelementidesisaldust kasutava kultuuri vajadusi ja loodetavat saagi suurust. Meie mineraalmuldades on toiteelementidest kõige suurem puudus tavaliselt N,P,K; harvem ka Mg,S,Cu,Mo. Lämmastiku väetistarbe planeerimisel lähtutakse eelkõige mulla huumusesisaldusest. Väetistarbe arvestamisel P,K,Mg jt. toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastavate toiteelementide sisaldus määratud. Erinevad lahustid tõrjuvad mullast välja erineva koguse määratavat toiteelementi.
toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasutegur (niiskus, temperatuur jt) samas võivad taimedekasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (nt liikuva Al sisaldus). 49. Muldade väetistarve. Väetiseks nimetakse aineid, milliseid kasutakse saagi suurendamise või selle kvaliteedi parandamise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetiste kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada mulla toiteelementidesisaldust kasutava kultuuri vajadusi ja loodetavat saagi suurust. Meie mineraalmuldades on toiteelementidest kõige suurem puudus tavaliselt N,P,K; harvem ka Mg,S,Cu,Mo. Lämmastiku väetistarbe planeerimisel lähtutakse eelkõige mulla huumusesisaldusest. Mida suurem on mulla huumussisaldus, seda suurem on ka üldlämmastiku sisasldus Väetistarbe arvestamisel P,K,Mg jt. toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastavate toiteelementide sisaldus määratud.