või BwtG- horisondis (enamasti 30-60 cm sügavusel). Leostumist näitab pindmiste kihtide vaesumine vabadest karbonaatidest ning seetõttu puudub seal ka keemine. Looduslikel aladel on mulla pindmine kiht nõrgalt happeline, põldudel tihti neutraalse reaktsiooniga. Madalsoomullad Tunnused: Rohketoitelised vee mõjul kujunenud alaliselt liigniisked turvasmullad. Pealmiseks kihiks on üle 30 cm paksuse kihiga turbahorisont. Need mullad on väga toiteelemendirikkad. Profiili ehitus: Koosneb peamiselt hästi ja väga hästi lagunenud turbakihtidest. Õhkese turbaga madalsoomuldadel lisandub profiili ka tugevasti gleistunud mineraalne lähtekivim või lausaline gleihorisont (T3-CG, T2-T3-G jt). Kujunemine: Peaaegu kõik väga õhukesed ja õhukesed madalsoomullad on kujunenud mineraalmaa, peamiselt glei- ja turvastunud mulla edasise soostumise tagajärjel. HINNANG KASUTUSSOBIVUSELE
Tegemist on keskmise tüsedusega kõdusoomullaga. 2.4 Soomuldade iseloomustus Alljärgnev mullaliigi iseloomustus on tehtud Alar Astoveri koostatud raamatu ,,Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele" (2012: 373-377) järgi. Madalsoomulla turbalasund on enamasti kujunenud keemiliste elementide rikka liigniiskust põhjustava põhjavee mõjul, mis pärineb ümbritsevate alade pinnasest või aluspõhjast. Madalsoomuldade pealmiseks kihiks on üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Need mullad on toiteelemendirikkad ja koosnevad valdavalt mitmesuguse botaanilise 7 koostisega hästi ja keskmiselt lagunenud toitainerikkast madalsooturbast. Kuivendamisel muutub nende muldade huumuskate niiskusreziimilt värskeks või niiskeks hästi lagunenud kõduturbaks. Madalsoomuldade kuivendamisel on oht, et turvas võib liiga kiiresti mineraliseeruda. Madalsoometsade turvasmuldade boniteet on keskmine, kõikudes vahemikus II-IV.
annaabi.ee 
