pehmema kliima pärast. Lõuna- Soomes on taimekasvatus, Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal). 7.4. Taimekasvatus tingimused Soomes on levinud okasmetsade mullastik (enamasti leetmullad). Mullad on tekkinud graniitsel murendil, mida esineb Soomes kivimitest ülekaalus. Mullad on happelised ja põuakartlikud. Mulla paksus varieerub enamasti 1 ja 2 meetri vahel. Okkavaris on enamasti muldade põhiliseks toiteelemendiks. Kultuuri kasvuks on vajalik väetamine või lupjamine. Arvatavasti on riigis ka kuivendatud alasid, et saada õigete tingimustega põllumaid juurde. 7.5. Põllumajandusega tegelev rahvas Soomes on umbes 63 974 põllumajandusega tegelevat talu, nendest 90 % on perefirmad. Põllumajandusega on hõivatud 125 500 inimest. Paljud talunikud on loobunud loomade pidamisest ning tegelevad aedviljade kasvatamisega.. 2000. aastal oli lüpsikarjade osakaal 29%, mullu vaid 18%
CO2 lahustumisel vees tekib süsihape, mis suuremal või vähemal määral lahustab lahustamatut fosfaati. Fosfaatide lahustumisel aitavad kaasa ka nitrifitseerivate bakterite poolt mulda moodustunud nitritid ja nitraadi või siis väävli bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja mulda moodustunud lahustuvad anorgaanilised ühendid on siis taimedele omastatavad. 30. Mikroobid väävliühendite muundajatena mullas ja õhus Väävel on organismidele üheks vajalikuks toiteelemendiks. Mullas on väävel sulfaatidena, nt Na2SO4 ja sulfititena, nt FeS2, Na2S jne, ning orgaaniliste ühenditena. Väävlit leidub taimede, loomade ja mikroobide valkude koostises olevates aminohapetes. Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest. St taimsetest või loomsetest kudedest. Nii orgaanilise kui ka anorgaanilise väävliühendeid võidakse transformeerida mikroobide poolt erinavatesse vormidesse
CO2 lahustumisel vees tekib süsihape, mis suuremal või vähemal määral lahustab lahustamatut fosfaati. Fosfaatide lahustumisel aitavad kaasa ka nitrifitseerivate bakterite poolt mulda moodustunud nitritid ja nitraadi või siis väävli bakterite poolt moodustunud sulfaat. Ja mulda moodustunud lahustuvad anorgaanilised ühendid on siis taimedele omastatavad. 30. Mikroobid väävliühendite muundajatena mullas ja õhus Väävel on organismidele üheks vajalikuks toiteelemendiks. Mullas on väävel sulfaatidena, nt Na2SO4 ja sulfititena, nt FeS2, Na2S jne, ning orgaaniliste ühenditena. Väävlit leidub taimede, loomade ja mikroobide valkude koostises olevates aminohapetes. Taimed omastavad väävlit harilikult sulfaatidest, kuid loomad seevastu enamasti orgaanilistest ühenditest. St taimsetest või loomsetest kudedest. Nii orgaanilise kui ka anorgaanilise väävliühendeid võidakse transformeerida mikroobide poolt erinavatesse vormidesse
vähest muutust hapestumise suunas, siis võiks arvata, et ka sealne keskkond hakkab hapestuma. Sellegi poolest pole vaja keskkonna edasist hapestumist kohalike allikate tõttu karta, sest väävlit sadeneb maapinnale tänu vähenenud emissioonile tunduvalt vähem kui on siinsetele ökosüsteemidele ohtlik kriitiline piir (Liblik 2007). Sarnaselt kaltsiumile on vähenenud kümne aasta jooksul ka taimedele üheks tähtsaimaks toiteelemendiks peetava lämmastikku sadenemine (Valk 2005: 68). Belyaeva magistritööst selgub, et lämmastiku sadenemiskoormus näol on kümne aastaga vähenenud. Võrreldes 1999. aasta sadenemiskoormuse tasemeid 2009. aasta omadega, siis vahe on kordades muutunud. 1999. aastal on sadenemiskoormus olnud suurem kogu Kirde- Eestis kuid 2009. aastal on see jäänud suuremaks vaid Peipsi järve kirde osas. Viimast
annaabi.ee 
