75,6 ma s si %) : ühenditena lood. vete s, mineraalid e s , elusloo du s e s Maakoor e s 3 minera alid e põhitüüpi:sisaldavad ioon e NO 3 , NH 4 + , CN . Elem e nt N kõikide elus org a nis mid e komp o n e nt : valkude koo stiso s a (N sisaldus kuni 17%); nukleiinhapp e d jm. , kogu sis aldu s inimorganis mi s ca 3% , esin e b mullas (1 kolm e st taime d e p õhi toiteel e m e n di st; osal. läm m a stikku siduvad bakterid mügarb akterid): õhu N2 org. Aine läm m a stiku ringe loodus e s . Avastati, eraldati 1772 Rutherford, Sch e el e . Amm o niaakh üdra at NH 3 H 2 O tekib, kui NH 3 lahustu mis el reag e e rib vee g a (nuuskpiiritus), sisaldab kuni 25 ma s si % NH 3 ; Nõrgalt alus el. oma du st e g a . Kasut. kee miat ö ö stu s e s , väetis en a, laborites, m e ditsiinis jm
Y=a0+a1x-a2x2 kus Y on saak x on väetiskogus, kg/ha a0 on saak väetamata alalt (fooni saak) a1 ja a2 saagifunktsiooni kordajad Väetiste efektiivsuse väljendamise võimalused: 1. Kogu enamsaak - a1x-a2x2. Ühik kg/ha; t/ha. a1 x - a 2 x 2 2. Keskmine enamsaak 1 kg toiteelemendi kohta . Ühik kg/kg toiteel. x kohta. 3. Diferentsiaalefektiivsus on täiendavalt antud 1 kg toiteelemendi efektiivsus. Seda väljendab ruutfunktsiooni tuletis: Y´=a1-2a2x Ühik kg/kg toiteel. kohta Väetiskogust, millega saame kõige suurema saagi, nimetatakse agronoomiliselt efektiivseks väetiskoguseks (Xagr). Xagr korral on diferentsiaalefektiivsus null. a
Turvastunud mullad jagunevad: S 50-lt 20 cmol+ kg-1 1. Paepealsed turvastunud mullad Gh1: V 75%-lt 15%-ni T3(CG)Dg C:N 18-lt 40-ni Raskesti metsastuvad, liigirikkad soostunud rohumaad Turvas hästi lagunenud toiteel. rikas Kultuuristamisel muutuvad omadustelt sarnaseks G, vajavad tugevat kuivendamist 2. Rähksed turvastunud mullad Gk1: Aeglaselt soojenevad külmad mullad (23 nädalat hiljem) Neutraalsed, keemine pinnale lähemal kui 30 cm Fütoproduktiivsus:
annaabi.ee 
