suunda pooljuhtlülitis. Kahekvadrandiline muundur (joonis 4.33) koosneb kahest eraldi muundurist: pinget vähendavast muundurist PL2 ja D2 ning pinget suurendavast muundurist PL1, D1. Mootoritalitluses töötab pinget vähendav muundur PL2, D2. Pooljuhtlüliti PL1 on pidevalt välja lülitatud (ei juhi voolu). Samuti on suletud vastupingestatud diood D1. Generaatoritalitluses töötab pinget suurendav muundur (PL1, D1), mis võimaldab suunata energiat tagasi toiteallikasse. id1 PL2 id2 Ra La D1 Ud2 Ud1 Ua E PL1 D2 Ue Joonis 4.33. Muudetava voolusuunaga kahekvadrandilise pingemuunduriga alalisvooluajam
See on 2 positsiooniline regulaator. Põhi elemendiks generaator VT1-l mis genereerib kõrge sageduse võnkeid 100kHz. L2 ja C3 võnke kontuur mis määrab generaatori sageduse suuruse. L1 on tagasiside mähis, tema abil on positsioon ts mis paneb selle generaatori genereerima. C 2 laseb läbi ainult vahelduvvoolu, C2 ei lase VT1 lühistada alalisvooluga. R1 ja R2 määravad VT1 ööpunkti. C1 ja R3 on filter mis ei lase k sagedus võnkeid toiteallikasse. Kui skeem on voolu all siis VT1 hakkab genereerima ja need võnked lähevad VT2 baasile. + poolperioodil VT2 on avatud, - perioodil suletud. + poolperioodil läbivad VT2 kol. Ahela ja R6; R5 tekib pingelang. C5 pulsatsiooni silumiseks. R6 tekkinud pingelang läheb VT3 baasile ja sellega see avatakse ja koormustakisti R K läbib vool. Selle vooluga võib käivitada objekti. RK asemel võib kas ka relee mille kontaktid võivad midagi käivitada. VD kaitseb VT3 ülipingest kui VT3 sulgub
See on 2 positsiooniline regulaator. Põhi elemendiks generaator VT1-l mis genereerib kõrge sageduse võnkeid 100kHz. L2 ja C3 võnke kontuur mis määrab generaatori sageduse suuruse. L1 on tagasiside mähis, tema abil on positsioon ts mis paneb selle generaatori genereerima. C 2 laseb läbi ainult vahelduvvoolu, C2 ei lase VT1 lühistada alalisvooluga. R1 ja R2 määravad VT1 ööpunkti. C1 ja R3 on filter mis ei lase k sagedus võnkeid toiteallikasse. Kui skeem on voolu all siis VT1 hakkab genereerima ja need võnked lähevad VT2 baasile. + poolperioodil VT2 on avatud, - perioodil suletud. + poolperioodil läbivad VT2 kol. Ahela ja R6; R5 tekib pingelang. C5 pulsatsiooni silumiseks. R6 tekkinud pingelang läheb VT3 baasile ja sellega see avatakse ja koormustakisti R K läbib vool. Selle vooluga võib käivitada objekti. RK asemel võib kas ka relee mille kontaktid võivad midagi käivitada. VD kaitseb VT3 ülipingest kui VT3 sulgub
2, d, nimetatakse ühefaasiliseks sildalaldiks (B2). Kuna selle alaldi skeemis kasutatakse rohkem pooljuhtseadiseid, siis puudub vajadus keskväljavõttega trafo järele. Töötsükli vältel on sildalaldi kaks dioodi siinuspinge iga poolperioodi kestel päripingestatud. Siinuspinge positiivne poolperioodi kestel on dioodid VS2 ja VS3 päripingestatud ning dioodid VS1 ja VS4 vastupingestatud. Vool suundub vahelduvpingeallikast läbi dioodi VS2, läbi koormuse ja siis läbi dioodi VS3 tagasi toiteallikasse ning seetõttu läbib mootorit ühesuunaline koormusvool. Negatiivse poolperioodi vältel liigub vool vahelduvpingeallikast läbi dioodi VS1, läbi koormuse ning seejärel läbi dioodi VS4 tagasi toiteallikasse. Järelikult läbib mootorit samasuunaline vool kui eelmise poolperioodi vältel, mistõttu on ka pinge koormusel mõlema poolperioodi kestel 18 ühesuunaline. Selle tulemusena läbib mõlema poolperioodi kestel koormust pulseeriv
annaabi.ee 
