Sarvkannike Viola cornuta · Kõrgus 15 cm. · Õitseb juuni kuni oktoober. Erinevad õievärvused. · Kerge parasniiske muld. · Pikaealine ja alati õitsev püsikkannike. Schmidti puju Artemisia schmidtiana Schmidti puju Artemisia schmidtiana · Mõned sordid: `Nana', 'Silver Mound' · Laiuv puhmik. · Kõrgus 10-20 cm. · Hõbevalged lehed. · Kasvukoht: päikseline kuni poolvari. · Vajab hästi vett läbilaskvat, toiteainetevaest mulda. · Kasutada kiviktaimlas. · Vajab kerget talvekatet. Siberi iiris Iris sibirica Siberi iiris Iris sibirica · Kõrgus 40-80 cm. · Erinevad sordid ja erinevad õievärvused. · Õitseb juunis. · Tavaline muld, nii niiskem kui ka kuivem. · Sobib avalikele haljasaladele. Talub liigniiskust. Siberi valdsteinia Waldsteinia ternata Siberi valdsteinia Waldsteinia ternata · Kõrgus 10-15 cm.
RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline. • Eelistab kuiva toiteainetevaest pinnast päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel kohal. Ei talu seisvat vett. Pioneerliigina asustab raudrohi kiiresti söötijäänud uudismaa. AJUGA REPTANS – ROOMAV AKAKAPSAS • Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, sinised. Ülemised kandelehed õitest lühemad, sinised või rohekassinised. Kõrgus 10-30 cm.
Lehed elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised ja lühikarvased, 5-10 cm pikad. Õied lamedates õisikutes, kollakasvalged, õitseb mais. Kasutatakse haljastuses. 42. Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides Levinud Lääne-Euroopast Väike-Aasiani, Venemaal. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 6m. Kahekojaline. Valgusnõudlik ja ei talu mulla liigset kuivust. Talub mulla soolsust, linnatingimusi, üleujutusi ja toiteainetevaest pinnast. Lehed lineaarsüstjad, mõlemaltpoolt hõbedaste karvadega 3-7cm pikad. Õied väikesed, silmapaistmatud, meerikkad. Viljad oranžid, söödavad, hapud. Seemned piklikud, tumepruunid. Sümbioosis mügarbakteriga ja rikastab pinnast mullalämmastikuga. Kasutatakse pinnasekinnistajana, haljastuses ja marju toiduainetööstuses. 43. Perekond Prunus Toompuu perekonda kuuluvad heitlehised ja igihaljad ühekojalised lehtpuud ja – põõsad
annaabi.ee 
