Veeõitseng, selle põhjustajad, mis tingimustel tekib - vetikate (või muude organismide, näit. männi tolmuterad) massiline areng, millega kaasneb nähtav vee värvuse muutumine ja läbipaistvuse vähenemine Õitsemist põhjustavad: sinivetikad valdavalt suvel, harva ka talvel jää all kold- ja ränivetikad valdavalt kevadel ja sügisel, ka kevadtalvel jää all rohevetikad suvel väikejärvedes ja tiikides rohke lämmastikusisalduse puhul Sinivetikad põhjustavad õitsemist toiteainerikastes järvedes (harvem aeglase vooluga jõgedes) enamasti väheliikuvas vees pikemal soojaperioodil Veeõitsenguga kaasnevad nähtused - * pH tõus vaba CO2 äratarvitamise tulemusena; * NH3 vabanemine kõrge pH juures (ammoniaak on kaladele mürgine, sageli kaasneb kalade suremine); * ülemise veekihi üleküllastus hapnikuga päeval ja hapnikupuudus öösel, mis omakorda võib kaladele surmavalt mõjuda;* pidev hapnikupuudus hüpolimnionis;* bakterite ja zooplanktoni allasurumine
aedpetersell. siberi karuputk (1 m mürgistuse juhtumeid, kõrgune rohttaim, harilik mürkputk. mürgine) * Harilik NAAT * Sarikalised saavutavad erakordse suuruse puudeta taimekooslustes, Eestis on putkelised eriti lopsakad metsaserval, teede ääres ja teistes valgus ja toiteainerikastes kasvukohtades. * Kõik sarikalised sisaldavad varre- ja juureõõnsustes, samuti viljades mitmesuguseid tugevalõhnalisi aineid. 23. SUGUKOND MAILASELISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed. * Liike umbes 3000. * Enamasti rohttaimed, troopikas ka mõned puud. * Õie ehitus: krooni kuju mitmesugused, mõnikord üsna keerukad muutused. * Ilmneb tendents parasiitsele toitumisviisile
annaabi.ee 
