otsese päikesevalguse toimel. Kattevärvus muutub intensiivsemaks ereda päikesevalguse, jahedate ööde jt. tegurite mõjul viljade valmimise perioodil. Mida paksem ja rasvasem on koor, seda pikem on vilja säilivusaeg. Normaalseks kasvamiseks ja viljakandmiseks vajab õunapuu 500 600 mm sademeid aastas. Kõige tähtsamad on mais, juunis ja juulis langevad sademed, sest siis toimub õitsemine, viljade moodustumine, kasvamine ning õiepungade tekkimine. Pärast seda algab toitainevarude ladestumine ning siis ei vaja õunapuu nii palju sademeid. Keskajal kasvatati õunapuid Eestis peamiselt kloostrite juures. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse. Õunapuu on Eestis levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu, levinud kultuurtaim kogu parasvöötmes ja lähistroopikas. Suurimad õunatootjad on Hiina, USA, Poola, Prantsusmaa, Iraan, Itaalia ja Türgi. Maailma kogutoodang on üle 50 miljoni tonni aastas. Eesti aastane õunasaak on 10 000 20 000 tonni
vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne. 16. Aine- ja energiavahetuse regulatsioon. Anabolism ja katabolism. Süsivesikute, lipiidide ja valkude ainevahetus. Anabolism: suuremate molekulide süntees väiksematest kudede ülesehitamine/parandamine, üleliigsete toitainete säilitamine glükogeeni ja rasvana tarbib energiat Katabolism: suuremate molekulide lammutamine väiksemateks toitainevarude (glükogeen) konverteerimine tarbitavale kujule (glükoos) vabastab energiat Organismi võime valke varuda on piiratud,see pärast tuleb neid elutegevuse käigus pidevalt loomse ja taimse valgu kujul toiduga saada ja kehaomasteks muuta.Suurem osa toidust saadud valgust läheb organismis kudede ümber-ja ülesehitamiseks,enerjavajadust kaetakse valkudega vaid 11-13% üldisest energia kulust.1g valkude oksüdatsioonist vabaneb organismid 16,7kJ(4kcal).
vitamiinide omastamist, selgesti väljendunud soolemotoorikat stimuleeriv toime jne. 16. Aine- ja energiavahetuse regulatsioon. Anabolism ja katabolism. Süsivesikute, lipiidide ja valkude ainevahetus. Anabolism: suuremate molekulide süntees väiksematest kudede ülesehitamine/parandamine, üleliigsete toitainete säilitamine glükogeeni ja rasvana tarbib energiat Katabolism: suuremate molekulide lammutamine väiksemateks toitainevarude (glükogeen) konverteerimine tarbitavale kujule (glükoos) vabastab energiat Organismi võime valke varuda on piiratud,see pärast tuleb neid elutegevuse käigus pidevalt loomse ja taimse valgu kujul toiduga saada ja kehaomasteks muuta.Suurem osa toidust saadud valgust läheb organismis kudede ümber-ja ülesehitamiseks,enerjavajadust kaetakse valkudega vaid 11-13% üldisest energia kulust.1g valkude oksüdatsioonist vabaneb organismid 16,7kJ(4kcal).
Anabolism ja katabolism. Süsivesikute, lipiidide ja valkude ainevahetus. Ainevahetus = kõik keemilised protsessid, mis organismis aset leiavad: energia saamine toitainetest; energia kasutamine tööks; üleliigsete toitainete salvestamine energiavarudena. Anabolism: suuremate molekulide süntees väiksematest; kudede ülesehitamine/parandamine, üleliigsete toitainete säilitamine glükogeeni ja rasvana; tarbib energiat. Katabolism: suuremate molekulide lammutamine väiksemateks; toitainevarude konverteerimine tarbitavale kujule; vabastab energiat. Süsivesikute anabolism: imendunud glükoos jõuab portaalveeni kaudu maksa, kus kasutatakse ära sellest 30%, ülejäänu läheb vereringega edasi ajule, lihastele ja muudele organitele. Verest rakkudesse liigub glükoos transporterite abil. Üleliigne glükoos: Salvestatakse maksas ja lihastes glükogeenina. Kui plasma glükoositase langema hakkab, tehakse glükogenolüüsi abil glükogeenist taas glükoos
annaabi.ee 
