Neid leidub peamiselt kaitsealadel Laelatus, Nedremal, Matsalu looduskaitsealal. Niiskeid arupuisniite leidub peamiselt Kasari jõgikonnas luhaniitudega külgnevatel aladel (Kaur, 2008) Lääne-Eesti puisniidud on üks maailma liigirikkamatest taimekooslustest. Eesti liigirikkuse rekord on registreeritud Laelatu puisniidul 76 taime ruutmeetri kohta. Oluline liigirikkuse põhjus on kasvukoha tingimuste suur varieeruvus (valgus ja vari, niiskus ja kuivus, toitaineterohkus, neutraalne keskkond), mis võimaldab koos kasvada nii tüüpilistel niidu- kui ka metsataimedel. Taimed: sinililled kevadel, järgnevad võsa- ja kollane ülane, suviti hakkavad massiliselt õitsema madal mustjuur, harilik härghein, verev kurereha ja paljud käpalised, hilissuvel ädallill ja sügiseti seanupp. Suure osa puisniitude rikkalikest liikidest moodustavad siiski tarnad ja kõrrelised (Estonica, 2009) Joonis 5. Rannakarjamaa
Roomajatest on teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine. Kahepaiksetest esineb kärnkonna, rohukonna ja rabakonna. Kasutatud kirjandus: · ,,Pärandkoosluste harimise käsiraamat" · http://www.pky.ee/puisniidud/iseloomustus.htm 7 Abiootilised tegurid Üks oluline liigirikkuse põhjus on kasvukoha tingimuste suur varieeruvus (valgus ja vari, niiskus ja kuivus, toitaineterohkus, neutraalne keskkond), mis võimaldab koos kasvada nii tüüpilistel niidu- kui ka metsataimedel. Puisniitude taimestik ongi nii mitmekesine eelkõige seetõttu, et koos saavad kasvada valgusnõudlikud niidutaimed ja varjulembesed metsataimed. Viljakamatel muldadel hakkavad enamasti laiutama tugevamakasvulised taimeliigid, kuid toitainete vähesem kättesaadavus võimaldab selle ressursi pärast konkureerida suuremal arvul liikidel
annaabi.ee 
