aprilli lõpul. Vee kihistumine seguneb 2x a, kevadel ja sügisel. Suvel on kihistunud. Külm põhajs ja päikese soe peal. Talvel vastupidi. Külm jääall, soe põhjas. Termokliin- ehk metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temp järsult 1-3°C iga meetri kohta. Veeõitseng- Toitainerohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus (veeõitseng): kuumad ilmad, taimhõljum paljuneb väga kiiresti. Järvede gaasireziim- Meie väikejärved on suhteliselt kehvadem hapnikutingimustega. Ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotu anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega. Sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks.
Talvel on kõige külmem veekiht otse jää all, kõige soojem veekogu põhjas. Talvel takistavad jää ja lumi hapniku liikumist õhust vette ning peavad kinni ka suure osa valgusest. Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse. Ummuksisse jäävad sagedamini väikesed ja madalamad järved. Sügavamates järvedes on see oht väiksem. Toitainerohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus. See tekib siis, kui ilmad on kuumad ning taimhõljum väga kiiresti paljuneb. S eda nimetakse veeõitsenguks. Peagi muutuvad tingimused vetikatele ebasoodsaks, sest väheneb vee läbipaistvus ja toitainete hulk. Palju vetikaid sureb. Nende lagundamiseks kulub bakteritel rohkesti hapnikku. Vee elustikku ähvardab surm, sest enam ei jätku hingamiseks hapniku.Eesti järvedes kasvab palju erinevaid taimeliike
annaabi.ee 
