VIII. Esikuteonärv sensoorne, kuulmine + tasakaal IX. Keeleneelunärv seganärv, keele tagaosa limaskest + tagab maitsetundlikkuse X. Uitnärv seganärv, juhib enamike siseelundite tööd XI. Lisanärv motoorne, toimib peapööraja- ja trapetslihastele XII. Keelealune närv motoorne, keele juure lihased 24. Autonoomse ehk vegetatiivse NS mõiste, jagunemine Autonoomne NS kohandab organismi talitlust vastavalt kk toimuvatale muutustele. Innerveerib siseorganeid, skeletilihaseid ja meeleelundeid. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline 25. Sümpaatilise NS keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Sümpaatilise NS keskused paiknevad seljaaju hallaines. Eristatakse kaela-, rinna-, nimme- ja ristluu osa. a) Kaela ganglionidest lähtuvad harud b) Rinna osast lähtuvad harud c) Nimme osa närvid d) Ristluuosa närvid
IX keeleneelunärv on seganärv, Innerveerib keele ja neelu piirkonda. X uitnärv on seganärv, Juhib kogu siseelundite talitlust. XI lisanärv on motoorne. Toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele; XII keelealune närv on motoorne. Innerveerib keele kõiki lihaseid. 170. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine Autonoomne NS kohandab organismi talitlust vastavalt keskkonnas toimuvatale muutustele.(ei allu inimese tahtele). Innerveerib siseorganeid, skeletilihaseid ja meeleelundeid. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline 171. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Vegetatiivse NS keskused paiknevad sümpaatikuse tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgservades. Selle osa reguleeriv roll on valdav organismi aktiivses seisundis, hoiab organismi pinges. Nt.
annaabi.ee 
