selgitamine. Põhjuseid võidakse omistad ahoolika kaalumise järel (nt süüaluse motiivide uurimine kohtus), kuid tihti toimub see protsess üsna automaatselt ja pikema mõtlemiseta (nt nähes tänavanurgal sinises vormiriietuses inimest, peate teda politseinikuks). Sarnane intuitsioonile, mis ei pruugi olla täpne, aga võib anda ka üllatavalt täpseid tulemusi. Põhjuste omaistamisel hinnatakse kolmest peamisest kriteeriumist lähtuvalt: 1) Kas toimuni tulenes inimesest endast (tüdruk naerab, sest tal on hea tuju) või olukorrast (tüdruk naerab, sest kuulist just naljakat lugu)? 2) Kas inimene oleks saanud käituda teisiti ehk kas sündmuste põhjused on inimese poolt kontrollitavad või mitte? Näiteks töötuks jäänud inimene tekitab kaastunnet, kui arvate et tegu oli paratamatu koondamisega; põlgust, ki peate põhjuseks inimese laiskust ja saamatust.
Kriminaalromaan Ajalooline romaan Ulmeromaan Fantastiline romaan Perekonnarommaan Psühholoogiline romaan Arenguromaan ehk isikuromaan Sotsiaalolustikuline romaan. 26.1.Realistlik ja modernistlik romaan Realistlik romaan 19.sajandil sai kirjanduses domineerivaks realistlik romaan. Püüab elu kujutada võimalikult tõepäraselt. Kujutab sageli inimest ühiskonnas, sotsiaalsete probleemide keskel, lugeja tunneb sageli, et romaanis toimuni on talle lähedane. Realistlikul romaanil on selge struktuur, kujutatud maailma sisemist loogikat. Elu kujutatakse võimalikult tõepäraselt. Samuti ka tegelikku maailma võimalikult täpselt, palju detaile ja kirjeldusi. Lugeja tunneb sarnasust oma eluga. Tähelepanu on sageli argielul, tavalistel eluseikadel. Fookuses on tegelane, tegelased keerulise hingeeluga, vastuolulised tegudes ja mõtetes. Esindajad: Honore de Balzac, Lev Tolstoi, Jane Austen, Eduard Vilde.