Meelelahutus ja kultuur Avalikud mängud Roomlased armastasid veriseid vaatemänge elukutseliste gladiaatorite võitlusi. Vabariigi ajal korraldasid roomlased võitlusi usulistel tähtpäevadel, keisririigi ajal aga jäi usuline külg varju ja gladiaatorite võitlustest said lihtsalt suurejoonelised vaatemängud, mis lõbustasid nii ülemkihti kui ka rahvamassi. Koos Rooma ülemvõimuga levis see ka Itaaliast väljapoole. Kõikjal rajati võitluste toimumispaikadeks amfiteatreid, kõige kuulsam neist on Colosseum Roomas. 9 Gladiaatorite võitlusel oli kõige tavalisemaks jõukatsumine kahe erinevas relvastuses võitleja vahel. Üks neist oli varustatud kiivri, rinnakaitse, kilbi ja mõõgaga, teise relvastusse kuulus kolmhark ja võrk. Võidetu saatuse otsustas publik, kes ülespidi osutatud pöidlaga
kuulus sageli orjade või surmamõistetute võitlus lahkunu haual. Vabariigi ajal korraldati neid võitlusi 6 usulistel tähtpäevadel, keisririigi ajal sai gladiaatorite võitlustest lihtsalt suurejoneline vaatemäng lõbustamaks ülemkihti kui ka rahvamassi. Rajati võistluste toimumispaikadeks ringikujulisi või ovaalseid monumentaalseid areene amfiteatreid - , neist tuntuim on Colosseum Roomas. Gladiaatorite jõukatsumuste kõrval nautisid roomlased ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Gladiaatorite võistlustel oli kõige tavalisem jõukatsumis kahe erinevas relvastuses võitleja vahel. Võidetu saatuse üle langetas otsuse publik, kes ülespidi pööratud pöidlaga andis märku armuandmisest, allapoole pööratud pöidlad aga soovist, et võidetu tapetaks võtja