· Positiivne vastutus nõuab aktiivsust, ühiskonnakasulikke tegusid. Objektiivse sisu moodustavad sotsiaalsete nõuete järgimine ja sotsiaalsete ootuste arvestamine. Sisu on kohustus. · Negatiivne vastutus võidakse rakendada karistust. See tuleb kehtivate käitumisnormide, järelikult ka sotsiaalse kontrolli nõudmiste rikkumise eest. ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA IV SEMINAR 1. Õiguse toimimisala. (Vt ka E. Raska) seondub küsimusega, mis valdkonnad on õigusega reguleeritud. On olemas norm. Selle kõrval on regulatsioon, mis on allutatud subjektiivsete tegurite toimele, see on inimtegevuse looming. Erinevatel viisidel kujunenud regulatsioonid moodustavad regulatiivse välja. Mida keerukam ja suheterikkam on ühiskond, seda rikkam peab olema ka regulatiivne väli. Õigus on regulatiivse välja üks osa. Seda toetavad teised regulatiivse välja elemendid. Õigus on kahetine:
7. hälviku poolt hälviku rolli omaksvõtmine ja kohandumine lähtudes antud hälviku rollist. Alguses isik ei suhtunud endasse kui hälvikusse, aga nüüd suhtub. Sisemisest märgist vabanemine on märksa raskem kui välisest. Teatud märgistamine toimub alati. Märk omab toimet, sh. nii väline kui ka sisemine märk. Märgistamisel tuleb arvesse võtta kriminaalpoliitikat, et sellega mitte liialdada ja näha ette märgistamise tagajärgi. III SEMINAR 1. Õiguse toimimisala. Õigus toimib kõikjal ja kõiges, seisab avalikult või varjatult meie kõrval, pakub abi või karistab. Norm kujuneb, toimib ja muutub ühiskonna tekkimise, olemise ning arenemise ajaloolises protsessis objektiivselt, sõltumatult konkreetsete inimeste subjektiivsetest kaalutlustest. Kõrvuti normiga peame rääkima sellest, kuidas ühiskond, sotsiaalne kooslus, kultuur tagab
annaabi.ee 
