· Vajadusel kutsu 112. MÜRGITUSED 1. Mürgituste kindlakstegemine Kahtlusta mürgistust, kui eelnevalt tervel inimesel tekib ootamatult 1. Elutähtsate funktsioonide häire hingamise puudulikkus, vereringe puudulikkus, teadvuse häire 2. Naha ja limaskesta ärritus punetav/kahvatu nahk, punetavad/turses limaskestad, pisara-, süljevool, aevastamine, kähe hingamine. 3. Ebatavalise suurusega pupillid 4. Ebatavaline lõhn 2. Mürkide toimeviis Mürgitus on elukeskkonnast organismi sattunud (suu kaudu, hingamisteede kaudu, süstides, naha kaudu)) ainete mõju, mis ohustab keha eluliste funktsioonide talitust. Mürgituse nähud sõltuvad konkreetsest ainest ja hulgast. · Alkoholimürgistus 18 · Ravimimürgitus · Olmekeemiamürgistus · Vingumürgitus · Mürgitused narkootikumidega
Gaasiline Gaasina Metaan, kloor, süsinikmonooksiid Auruna Bensiiniaurud, lahustiaurud Vedel Puhta ainena Eeter, nitroglütseriin, äädikhape Lahusena Sinihape, soolhape, nuuskpiiritus Tahke Pulbrina Kahjurite tõrjevahendid Kompaktse ainena Kaltsiumtsüaniid, fosfor 648 Toimeviis Kahjulike ainete toimed jagatakse mehhanismi järgi füüsikalisteks toimeteks (mehaaniline, termiline, kiiritav), keemilisteks toimeteks (toksiline, söövitav) ja bioloogilisteks toimeteks (nakatav, toksiline ja sensibiliseeriv). Kahjustuse oht kahjuliku aine tõttu tekib eelkõige otsese kontakti korral, nt gaaside ja aurude sissehingamisel või vedelike ja tahkiste puudutamisel. Kaugtoimed on võimalikud vaid füüsikalise mõjuga ainete puhul. Jäta meelde