Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel.Laulud on enamasti lühikestest fraasidest ja ühehäälsed. Tihti koosneb tekst silpidest ja vokaalidest, mis ei oma mingit tähendus. Saatepillidena kasutatakse nii trumme, kõristeid kui ka harvemini flöödisarnaseid pille ning vilesid. Indiaanlaste tantsud ja laulud on seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel suheldakse üleloomulike võimudega ja palutakse abi igapäevastel toimetustel. On ka laule, mis kannavad edasi hõimude ajalugu järgnevatele põlvedele. Tantsudes ja lauludes on suur roll ka sümboolikal. See kajastub kehamaalingutes ja kostüümides, esitustavades. Indiaanlaste muusikal on tänapäeval tunda ka euroopalikud mõjud. Maadeavastajate kaudu levisid sinna ka viiul ja kitarr. Tähtsaimatel kohtadel on siiski lipulaulud ja hümnid. Inuittide e. eskimote muusika Eskimo rahvad jagunevad enamasti kaheks grupiks. Ühed on inuitid, kes elavad Põhja
Nendele küsimustele vastamine määrab ka väitekirja aegade jooksul väljakujunenud ülesehituse, mis on rahvusvaheliselt tuntud kui IMRaD formaat (Introduction, Methods, Results and Discussion). Samasugune on ka teadusartikli standardformaat. Seega võib väita, et mingi uurimuse esitamine väitekirjana või teadusartiklis allub üsna selgele ja teaduslikule mõtteviisile omasele loogikale. Samas tuleb aga arvestada, et nii kõrgkoolidel kui teadusajakirjade toimetustel on tavaliselt ka omapoolsed spetsiifilised nõuded nendele töödele. Kasvatusteaduste valdkonnas võib väitekirjaks olla: · köidetult esitatud või trükis ilmunud iseseisev uurimis- või arendustöö originaaltekst ; · trükis ilmunud temaatiliselt piiritletud teadusartiklite seeria koos kokkuvõtliku analüütilise ülevaatega- artikliväitekiri; · trükis ilmunud monograafia või monograafiana esitatav väitekiri koos analüütilise ülevaatega;
annaabi.ee 
