põhjustaja, vaid mõjutab selle kulgu. Võib ka põhjustada ebameeldivaid nähte: närvilisust, masendust, une või seedehäireid ning väsimust. Kuidas toime tulla stressiga? Stressist võitu saamine sõltub nii probleemide lahendamise kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskustest. Esimesel juhul otsitakse aktiivselt lahendusi olukorrast väljatulemiseks. Teine tee on vastupanek negatiivsetele emotsioonidele. Lihtsamaid toimetulekuvahendeid on positiivsed ütlused. Näiteks: mul läheb kõik hästi; ma teen, mis ma suudan; ma teen oma parima; mul on hea olla; ma olen väga rahulik. Oluline on, et need ütlused ei sisaldaks eitust. Stressi võib maandada ka mitmesuguste füüsiliste harjutustega. Neil inimestel, kes on kehaliselt aktiivsed, esineb haigusi vähem ja enamasti on nad igas suhtes optimistlikumad. Kindlasti on stressiga kergem toime tulla siis, kui inimene ei
(Epstein, 1990) · Õiglasesse maailma uskujad hindasid stressiülesandeid leebemalt ja reageerisid neile autonoomselt pigem kui väljakutsele, mitte ähvardusele (Tomaka & Blasovich, 1994) · Lazaruse teooria kohaselt on esmane ja teisene hindamine oluliselt erinevad nähtused ja esmane hindamine tekitab stressireaktsiooni ohule või kahjustusele, mida teisese hindamise tekitatud reaktsioon moduleerib. Kui tajume oma toimetulekuvahendeid headena, siis stress alaneb; kui mitte, siis jääb esialgne stressinivoo püsima · Põhimõtteliselt samu ideid väljendab LeDoux (1996) seisukohaga, et ähvardav info jõuab talamusest paralleelselt mandeltuuma ja ajukoorde, kusjuures mandeltuum tekitab kiirelt võitle-või-põgene reaktsiooni, ehkki ajukoor seda veidi hiljem pidurdama hakkab. Seega määrab tunnetus ära, kas stressireaktsiooni tasub jätkata või mitte
annaabi.ee 
