Jäetakse tähelepanuta aspektid, mille kaudu puudega inimesed võiksid ühiskonnale oma panuse anda ning keskendutakse nende vajadustele, mille rahuldamiseks on tihti vaja kas lähedaste või riigi abi. Karin Kiis märgib oma uurimuses ,,Puudelaste perede sotsiaalne toimetuleks Tartu linnas" (1999), et nendest peredest, kus kasvab puudelaps ning kes on lapse igapäevasel hooldamisel abi saanud, oleks rohkem abi vajanud 65,5%. Kusjuures olulisimaks toimetulekuressursiks on oma pere liikmed ja lähisugulased. Institutsionaalsest sektorist on üle poolel juhtudest saadud abi õpetajalt või lasteaiakasvatajalt (60,6%) ja pisut vähem peredest (37,7%) märkis abistajan meditsiinitöötajat. Kuid sagedamini märgiti, et ravi- ja õppeasutustelt saadud abi oli ebapiisav, vastavalt 45% ja 41%. Selle põhjal võib öelda, et riik ei ole veel jõudnud sinnamaani, kus teadvustatakse, kui palju vajab puudega inimene või
keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetse aja jooksul. Nominaaltulu rahas väljendatud palgasumma. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk , mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; arvutatakse nominaaltulu ja hindade taseme suhtena ; näitab reaalset ostujõudu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult siis, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasva. Elukallidust eestis mõõdetakse tarbijahinna indeksiga. Toimetulekuressursiks on vaimne kapital tema teadmised, kutse ja sotsiaalsed oskused, tutvusringkond ja kaasatus ühiskonda. Toimetulekuressursid: · Rahaline tulu · Füüsiline vara · Vaimne vara Paljud riigid viivad ellu vaesusvastast poliitikat, millel on kaks eesmärki : parandada vaeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid niimoodi, et ennetada vaesumist. Enamik riike kehtestavad ametlikult vaesuspiiri ehk toimetulekupiiri. See on
annaabi.ee 
