Ükski tõlkija ei ole masinlikult töötav mehhanism, mis kvaliteetselt lauseid ühest keelest teise tõlgib. Arvestades seda, et nii toimetaja kui ka tõlkija ülesanded on võrdselt tähtsad, siis on mõlemad üksteise liitlased, mitte vaenlased, kes teineteisele vigu nina alla hõõruvad ning sellega ennast ärritavad. (Tamm 2015) Mõlema töö on suhteliselt nähtamatu, seega sel hetkel, mil tõlkijast ja toimetajast saavad üksteise pooldajad, hakkab liitlaste töö lõimuma. Selleks on kindlasti vaja tihedaid ning rahumeelseid läbirääkimisi, kus mõlemad osapooled avaldavad ühe või teise vea kohta enda arvamust. Ainult hea ühistegevuse tulemusena valmib heakvaliteediline tõlketekst, mille üle saavad sisemiselt uhkust tunda mõlemad teksti ettevalmistajad. (Tamm 2015) Seega mina leian, et tõlkekvaliteet sõltub siiski mõlemast osapoolest. Tõsi küll, toimetaja võib oma terava silma ja
aastate algusest, mil ta Euroopas ringi liikus. Luiga oli korduvalt valitud Eesti Ajakirjanikkude Liidu juhatusse, puutus seal pidevalt kokku ajakirjanike kutsealaste küsimustega. Luiga seisukoht oli, et ajakirjanik peab olema haritud, erialaselt oma tööks ette valmistatud, sest "ajakirjandus ei ole kutse, kuhu võivad tulla inimesed, kes mujale ei sobi või kes tahavad vähese vaevaga hõlpsasti ära elada" . [2006. a lõpus Kirjandusmuuseumis peetud ettekande põhjal.] Vt: Kruus, O. Toimetajast Georg Eduard Luigast ja rahvuslikust laulust "Lapsepõlvekodu". Luup 21.3.1996. Põhiandmed Epp Laugu artiklist "Tuntud ja tundmatu Georg Eduard Luiga (1866- 1936)". Eesti ajakirjanduse ajaloost IX. Tartu 1994, lk 59-72. Aru, K. "Päevaleht 1905-1941". Päevaleht ja tema ajastu. Tallinn 2005. Tsensuur Tsensuuri mõistest Mis on tsensuur? Mõistet on püütud defineerida, kuid nii nagu paljud teisedki kultuuri- ja
annaabi.ee 
