Kasutatakse aeroobse võimekuse tõstmiseks, organismi ökonoomsuse tõstmiseks, energeetilise potentsiaali parandamiseks. Vaheldusmeetod: Põhineb pikaajalisel tegevusel, aga põhiline tunnus on tegevuse internsiivsuse vaheldumine. Intensiivsuse vaheldumine toimub ilma puhkepausideta. Arendame aeroobset ja anaeroobset võimekust. Intervallmeetod: Kindlaid tegevusi sooritatakse kindlate toimepauside järgselt. Põhitoime saavutatakse puhkepausi ajal- toimepaus. Intervalltreeningu toime sõltub: Lõigu pikkusest Lõigu kiirusest Lõikude arvust Puhkepausi pikkusest Tegevus toimepausi ajal Ekstensiivne intervalltreening- maht suurem ja kiirus väikse, SLS 170 l/min. Intensiivne intervalltreening- maht väiksem ja kiirus suurem, SLS 180-190 l/min. Kordusmeetod:
Tegevuse intensiivsuse vaheldumine on pinnareljeefi muutustest. KORDUSMEETOD- Sama tegevuse paljukordne kordamine. Korduste vahel puhkepausid, et kindlustada organismi valmisolekut järgmise harjutuse sooritamiseks. Vältida valunähtuse ja väsimuse ulatuslikku tekkimist. Avar väli tehnika täiustamisel, jõu, kiiruse ja painduvuse arendamisel. INTERVALLMEETOD- midagi vaheldusmeetodi kordusmeetodi vahepealset. Kindlate tegevuste läbimine nn. toimepauside järel. Korduselt kordusele tekib hapnikuvõlg ja tekivad väsimusnähud. VÕISTLUSMEETOD- seisneb pingutuste sooritamises võistlustingimustes. 7. Treeningu tulemusel tekkivad füsioloogilised muutused vastupidavusala sportlastel *suureneb südame maht, * täiustub liigutuste koordinatsioon, *kasvab KNS võimekus suurendada lihaste mobilisatsiooni *suureneb kapillaaride arv lihastes, * suureneb maksimaalne hapnikutarbimise
annaabi.ee 
