naise vastu. See ei ole ainult seksuaalvajaduse rahuldamine ja eraomandusliku psühholoogia ilming ning primitiivne suhtumine naisesse, mitte ainult lugupidamatus naise au vastu, kuid kõigepealt enda isiksuse teostamine sellisel värdjalikul ja ühiskondlikult ohtlikul viisil. Aastast aastasse peaaegu ettemääratult rahvusvaheline kriminaalstatistika märgib seksuaalkuritegusid toimepanevate sarikurjategijate, sealhulgas vägistajate, ilmumist riikides sõltumata nende riikide poliitilisest, majanduslikust ja kultuursest situatsioonist. Nimetatud 76 Lembit Auväärt. (1997). Õigusseksuoloogia.Tallinn: Ilo, lk 140. 77 Põhiseadus, § 20. 78 Sealsamas, § 19. 33 asjaolu pakub ilmselt teaduslikku huvi. Käesoleva ajani ei olnud sarivägistamised veel
karistuse või muu mõjutusvahendi kohaldamisel tuleb silmas pidada alaelise seaduslikke huve ja võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti peab olema alaealiste suhtes teostatav kriminaalmenetlus kiire ja tema seaduslikke huve arvestav. Kuna alaealiste kohtlemine vajab eriteadmisi, siis on vajalik täiendada selles vallas õiguskaitsestruktuuride töötajate teadmisi. Eesti sanktsioonisüsteemi nõrkused avalduvad eriti kergemaid kuritegusid toimepanevate korduvkurjategijate puhul. Alates 01.09.2002 on olemas uue alternatiivina küll üldkasulik töö, siiski pole veel selge, kuivõrd see ennast õigustab. Seetõttu tuleb jätkata seniste alternatiivsete sanktsioonide mõjususe uurimisega ja uute otsimisega. Nt tuleb alkoholiprobleemidega kurjategijate ravimiseks arendada edasi vastavaid ravivõimalusi jms. Samuti tuleb tagada karistusseadustikuga loodud uute sanktsioonide ja mõjutusvahendite reaalse kohaldamise võimalus
raamatu intelligentsuse teemal.Teoses analüüsiti intelligentsuse ebaühtlast jaotumist inimpopulatsioonis ning sellega kaasnevaid sotsiaalseid tagajärgi Ameerika näitel. Empiirilistele andmetele tuginedes näidati inimeste kõrgema intelligentsuse koefitsiendi tugev positiivne seos edukusega eri elusfäärides. Autorid väitsid muu hulgas, et IQ on kuritegevuse põhiline determinant ning et kognitiivne puudulikkus on rohkem esindatud korduvaid ja raskeid kuritegusid toimepanevate indiviidide hulgas. Arvestamaks sellist seaduspärasust, tegid nad ettepaneku seaduste lihtsustamiseks, et need oleksid vaimselt vähevõimekatele inimestele lihtsamini arusaadavad. Lisaks kriminaalkoodeksi lihtsustamisele soovitasid nad kasutusele võtta konkreetsed ja ühetähenduslikud karistusmeetodid, kuna keerulised karistustingimused kahandavad kriminaalseaduste preventiivset mõju kurjategijate käitumisele.