Nende enda kallal tarvitatud vägivalda elavad lapsed aga läbi hoopis vahetumalt. Igasugune kehaline karistamine lapse löömine, peksmine või muu sarnane tegevus on lapse vastu suunatud raske vägivallaakt. Pidevalt rasket kehalist karistust taluma pidanud lapsed käituvad ka oma igapäevaelus sellele vastavalt, kasutades vägivalda endast nõrgemate vastu. Teiseks riskiteguriks on verbaalne vägivald. Ka sõnaline vägivald ja hingeline traumeerimine on üheks laste kallal toimepandavatest vägivallaaktidest. Sõimata saanud inimene tunneb end 12 ebakindlana, süüdlasena, häbistatuna ja mõttetuna. Või ta saab vihaseks, tundes raevu ja kättemaksuiha. Mõlemad reaktsioonid on täiesti põhjendatud. Lapse poolt kogetav sõimuga kaasnev alandustunne mõjub frustreerivalt ning seega agressiivsust tekitavalt. Kolmandaks suureks agressiivsuse tekitajaks võib olla massimeedia mõju
mitmekesistumine, millest annab märku eelkõige "muude kuritegude" osakaalu rohkem kui kahekordne (absoluutarvudes rohkem kui kolmekordne) kasv vaadeldaval perioodil, milles levinumateks võib nimetada riigivastaseid kuritegusid (nt salakaubavedu, raha või väärtpaberi võltsimine), ametialaseid kuritegusid (nt altkäemaks, korruptsioon), õigusemõistmisevastaseid kuritegusid ja kaitseteenistusealaseid kuritegusid. Arvuliselt valdava enamiku Eestis toimepandavatest kuritegudest moodustasid teise astme kuriteod, mille osakaal on vaadeldaval perioodil ligikaudu kahe protsendipunkti võrra kasvanud (93-lt 95-ni).9 Ligikaudu sama palju on vähenenud raskete (s.o. esimese astme) kuritegude osakaal (2001. a 1 %), mida 2001. aastal pandi toime arvuliselt kolmandiku võrra vähem kui 1993. aastal. Kolmanda astme kuritegude arv on vaadeldaval perioodil 4
seda pealt nägema, võivad oma ellu kaasa võtta. või mõnest turvakodust. Verbaalne vägivald RISKITEGUR: EMOTSIONAALSE Ka sõnaline vägivald ja hingeline traumeerimine on üheks laste kallal LÄHEDUSE PUUDUMINE toimepandavatest vägivallaaktidest. Kui vanemad sõimavad last selliste alandavate väljenditega nagu "Ma ei tea Sõnad võivad jubedamat last Emotsionaalse läheduse all peetakse silmas sõbralikku, sooja, mõistvat kui sina" või "Käsi minema, ma ei taha sind sama palju enam näha", perekondlikku õhkkonda. Kindlusetunde tekkimise aluseks on mõjub see lapsele äärmiselt haavavalt
annaabi.ee 
