nii tumedat eumelaniini kui ka kollast feomelaniini, olenevalt geeni A alleelidest. Kuid retsessiivne alleel e surub maha eumelaniini (tume varv) sunteesi, nii et moodustub peaaegu ainult feomelaniin (kollane) ja homosugoodid (ee) on kollased, olenemata aguutigeeni (A) alleelidest. Dominantse epistaas lahknemissuhtega 12:3:1 esineb sel juhul, kui hupostaatilise geeni retsessiivse alleeli fenotuubiline avaldumine erineb dominantse epistaatilise geeni fenotuubilisest toimeefektist. Naitena voib tuua monede valget tougu koerte ristamise pruunide koertega, kus F1 polvkonnas saadakse ainult valged jarglased. F2 polvkonnas toimub lahknemine 12:3:1 (vastavalt valged: mustad: pruunid). Valgetel koertel esineb dominantne parssiv (inhibiitor) geen I, mis blokeerib pigmendi tekke, selle retsessiivne vorm i aga voimaldab pigmendi sunteesi. Geen B maarab musta varvuse ja selle alleel b pruuni varvuse. Seeparast on genotuubiga I-B-ja I-bb valged, iiB-mustad ja iibb pruunid.
nii tumedat eumelaniini kui ka kollast feomelaniini, olenevalt geeni A alleelidest. Kuid retsessiivne alleel e surub maha eumelaniini (tume värv) sünteesi, nii et moodustub peaaegu ainult feomelaniin (kollane) ja homosügoodid (ee) on kollased, olenemata aguutigeeni (A) alleelidest. Dominantse epistaas lahknemissuhtega 12:3:1 esineb sel juhul, kui hüpostaatilise geeni retsessiivse alleeli fenotüübiline avaldumine erineb dominantse epistaatilise geeni fenotüübilisest toimeefektist. Näitena võib tuua mõnede valget tõugu koerte ristamise pruunide koertega, kus F1 põlvkonnas saadakse ainult valged järglased. F2 põlvkonnas toimub lahknemine 12:3:1 (vastavalt valged: mustad: pruunid). Valgetel koertel esineb dominantne pärssiv (inhibiitor) geen I, mis blokeerib pigmendi tekke, selle retsessiivne vorm i aga võimaldab pigmendi sünteesi. Geen B määrab musta värvuse ja selle alleel b pruuni värvuse.
annaabi.ee 
