ganglionis ühelt närvirakult teisele või mõjutavad erutuse ülekannet efektorile. Vegetatiivset NS-i aktiveerib: 1) Sümpaatilist NS-i aktiveerivad füüsiline ja emotsionaalne pinge (hädaoht, võistlus, intensiivne töö, rõõm, hirm, püsiv pingeseisund ehk stressiseisund). 2) Parasümpaatilist NS-i aktiveerib puhkeseisund (eriti uni, aga ka pikaliheitmine pärast tööd), söömine (söömine ise ja söömisjärgne periood). Lühiajaline ärritaja on külm läheb ruttu mööda. Toimeefektid: 1) Sümpaatilise NS-i mõju: * mõju südamele: südametöö kiireneb, kokkutõmbed tugevnevad ja erutuse juhtivus südamelihases paraneb - sümpaatilisel NS-il on südamele STIMULEERIV mõju * mõju veresoontele: erinevatele veresoontele erisugune. Kui veresoon laieneb, siis verevarustus paraneb kui aheneb, siis verevarustus nõrgeneb. Erutusel laienevad skeletilihaste ja aju veresooned, suuremalt jaolt ka südame pärgarterid (süda saab nende kaudu ise verd) ehk
1) Maksas hakkab glükogeenis tekkima glükoos 2) Lihasglükogeen muudetakse algul püruvaadiks ja laktaadiks – need omakorda muudetakse maksas glükoosiks. Seda protsessi, kus püruvaadiks ja laktaadist tekib lõpuks glükoos, nim neoglükogeneesiks (glükoosi teke ka valkudest ja glütseroolist). 3) Intensiivistub lipolüüs (rasvkoe lammutamine) Juhul, kui energiatarve suureneb järsult (nt ohusituatsioonides), siis käivituvad glükagooniga sarnased toimeefektid ka adrenaliini mõjul. Adrenaliin läheb justkui glükadoonile appi – võimaldab reserve kiiremini kasututsele võtta. Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused Patoloogiline hüperglükeemia tekib diabeedi ehk suhkurtõve (suhkruhaiguse) korral. Diabeeti on kahte tüüpi: 1) I tüüpi diabeet – tekib siis, kui pankreas ei suuda piisavalt insuliini produtseerida; see haigus avaldub tavaliselt juba lapse- või noorukieas; sageli on
annaabi.ee 
