Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang. Juhul kui kasutatakse üheaegselt mitut väetiseliiki, tuleb arvutada väetiste keskmine efektiivsus. Väetiste keskmine efektiivsus väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta. Eväet=(Ynpk-Yo):X , kus siis Ynpk on saak väetist saanud põllult, Yo on saak väetamata põllult ja X on summaarne väetisannus toimaines. Saagifunktsioon, mis iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost (saagikõverat), on leitav järgmise matemaatilise võrrandi abil: Yx=Yo+bx-cx². Kus siis Yx on planeeritud saak, Yo saak väetamata alalt, x on väetisenorm, bx-cx² on väetamisega planeeritav enamsaak, b ja c on saagifunktsioonide kordajad. Majanduslikult optimaalne väetise kogus sõltub väetise hinnast. Majanduslikult
taimekasvatuse efektiivsus sõltub suurel määral väetiste kasutamise efektiivsusest. Väetiste üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kg-des või sü-s 1 kg väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang. Väetiste keskmine efektiivsus tuleb arvutada kui kasutatakse üheaegselt mitut väetiseliiki. Väetiste keskmine efektiivsus väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kgle toimaines osalevat enamsaaki e. enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta. Eväet=(YNKP-Y0):X kus YNKP-saak väetist (NKP) saadud põllult Y0- saak väetamata põllult X-summaarne väetiseannus toimeaines Saagifunktsioon iseloomustab väetiseannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost (saagikõverat), mis on leitav Yx=Y0+bx-cx2 kus Yx- planeeritud saak Y0- saak väetamata alalt x- väetisnorm
annaabi.ee 
