aurumist. K suurendab taimede põua ja külmakindlust. K puudujääk - lehetipud on kollased, varred nõrgad ja lamenduvad. K puudujääk esineb kõikidel liiva- ja soomuldadel. Ei esine savirikastel muldadel. Loomasöödas peaks K olema 1,5-2% kuivaines. K varu Eesti muldades 10-60 t/ha, suurem savimuldadel. Sellest K hulgast on taimedele omastatav 10-15%. Väetisena mulda antud kaaliumist omastavad taimed 40-70%. K väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne max toimainehulk ei tohiks olla suurem kui 120 kg/ha. K- väetiste liigid : a) kaalisool toodetakse toorsooladest. Cl rikas happeline väetis. Sobib kõrrelistele ja teraviljale. b) KCl toodetakse tööstuslikult. Punakas , CL rikas happeline väetis. Ideaalne kõrrelistele ja teraviljale. c) K2SO4 vees hästi lahustuv happeline väetis. Sobib kartulile. d) kaaliummagneesia nõrgalt happeline, vähese Cl sisaldusega. Kõikidele taimeliikidele ideaalne.
aurumist. K suurendab taimede põua ja külmakindlust. K puudujääk - lehetipud on kollased, varred nõrgad ja lamenduvad. K puudujääk esineb kõikidel liiva- ja soomuldadel. Ei esine savirikastel muldadel. Loomasöödas peaks K olema 1,5-2% kuivaines. K varu Eesti muldades 10-60 t/ha, suurem savimuldadel. Sellest K hulgast on taimedele omastatav 10-15%. Väetisena mulda antud kaaliumist omastavad taimed 40-70%. K väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne max toimainehulk ei tohiks olla suurem kui 120 kg/ha. K- väetiste liigid : a) kaalisool toodetakse toorsooladest. Cl rikas happeline väetis. Sobib kõrrelistele ja teraviljale. b) KCl toodetakse tööstuslikult. Punakas , CL rikas happeline väetis. Ideaalne kõrrelistele ja teraviljale. c) K2SO4 vees hästi lahustuv happeline väetis. Sobib kartulile. d) kaaliummagneesia nõrgalt happeline, vähese Cl sisaldusega. Kõikidele taimeliikidele ideaalne.
annaabi.ee 
