võimalik saada kaks saaki aastas. Sademete hulk on üsna ebaühtlane, näiteks kevadel tuleb talupojal valmis olla põuaks, suvel aga suurteks üleujutusteks. Mullad on viljakad, ent õrnad. Peamised põllumajandussaadused on riis, puu-ja, juurviljad, sea- ja linnuliha, piim, munad ja kalasaadused. Lõuna-Korea jõgede- ja sademeterohkus annavad soodsa pinnase riisi kasvatamiseks. Niisketel alade kasvatatakse seetõttu riisi, ülejäänud maadel kasvatatakse otra. Muudest toiduviljadest on esindatud kartul, köögivili, sojauba. Korea on ainulaadne oma zenzenni kasvatamise oskuse poolest, tööstuse tarbeks tegeldakse ka puuvilla- ja tubakakasvatusega. Loomakasvatus on Lõuna-Koreas teisejärguline, karjamaad peaaegu olematud. Siiski hakkab ka loomakasvatus seal arenema ning juba tegeletakse ka veiseliha ekspordiga Jaapanisse. Oluline on tööloomade, eriti härgade pidamine. Kasvatatakse ka sigu, kanu ja siidiusse.
Samas ei teata nendest midagi lähemalt. Päritolu, import ja kõrghooaeg on paljudele teadmata. Pidevalt tuuakse kaubandusse ka uusi ja tundmatuid liike ja sorte. Sellist võidukäiku, nagu inimese toidulaual on teinud puu- ja köögiviljad, ei ole viimastel aastakümnetel osaks saanud mitte ühelegi teisele toiduainete grupile. Uute sortide aretamise, transpordivõimaluste avardumise ning riikidevaheliste kaubandussuhete laienemise tulemusena on nendest toiduviljadest saanud tähtis kauba- ja ekspordiartikkel. Seetõttu on paljud lõunamaise päritoluga puu- ja köögiviljad saanud laialdaselt kättesaadavaks ka põhjapoolsemates piirkondades. Eksootilistest puuviljadest on viimasel ajal eriti suurenenud ananassi, kiivi, avokaado, karambooli ja papaia pakkumine ning tarbimine. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:7) Töö alustamisel tuli selgeks teha, millised puuviljad ja pähklid referaati valida. Maailmas on liike ja sorte väga palju
annaabi.ee 
