grammi ulatuses kartulilaaste riivimata. - Järelejäänud 200 grammine kartulimass lasti 3 korda veega üle. Järgnes tihedast sõelast läbi ajamine. - Põhja settinud tärklis kuivatati. - Tulemused: Sort Anti sisaldas kartulitärklist 59 gr ja sort Maret 69 gr. Joonis 1: sort Maret ja Anti, tärklis anumates ning järgi jäänud mass anumatest eemal. Kasutatud kirjandus Ravalepik, A. 2012. Kartul ja glükoalkaloidid. Toiduviki. http://paleo.ee/tag/kartul (05.10.2013) http://www.ceet.ee/pdf/kartul.pdf (05.10.2013) Kartul on väärtuslik mugul 2009. Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda. http://www.epkk.ee/4098?print=1 (05.10.2013)
Tallinn: Ellen Suits ja Kirjastus Pegasus OÜ Tuulmets, A. 2012. Keemia õpik gümnaasiumile I osa. Tallinn: Maurus Kirjastus OÜ N. Liira koduleht. Toiduainete kulinaarne töötlemine. http://www.nadka.pri.ee/kasulik/Toiduainete%20kulinaarne%20tootlemine.html (18.02.2013) Retseptiveeb Toidutare. Toiduainete külmtöötlemine. http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s %C3%B5nastik/terminoloogia/toidu_valmistamine/14111 (18.02.2013) Ravalepik, A. 2012. Kartul ja glükoalkaloidid. Toiduviki. http://paleo.ee/tag/kartul (23.01.2013) Purret, R. 2008. Kartulite kasutamine eesti rahvameditsiinis. Bakalaureusetöö. Kartul on väärtuslik mugul 2009. Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda. http://www.epkk.ee/4098?print=1 (23.01.2013) Tartlan, L. 2005. Kartuli C-vitamiini sisaldusest. Eesti Maaviljeluse Instituut. http://www.eria.ee/public/files/TTK_71_lk_289_292.pdf (05.02.2013) Kartul maheviljeluses 2000. Koostanud Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja Rust & Knast.
annaabi.ee 
