raadiosõnumi Karusaarest 19 meremiili kauguselt. Roald Amundsen on kirjutanud oma uurimisreisidest raamatuid (näiteks ’’Minu elu polaaruurijana’’, 1927). Tema nime kannavad meri ja laht Antarktikas , laht ja nõgu Arktikas ning USA polaarjaam Antarktikas. Kokkuvõte Roald Amundsen sai elukutseliseks polaaruurijaks ning saavutas laialdase tuntuse. Võrreldes paljude Roaldi konkurentidega mõtles ta läbi oma pooluseretke pisiasjadeni. Erilist tähelepanu oli pööratud toiduvarule, mille pidi olema varutud rohkem kui vajati. Väga rangelt oli peetud töötamise- ja puhkuseaegu, mille tõttu jäi ekspeditsiooni meeskonnal piisavalt jõudu. Peamiseks veojõuks oli koerad, kelle kasutati ka roaks teistele koertele ja meeskonnaliikmetele. Roald Amundsen jõudis esimesena lõunapoolusele ja lendas üle Põhja-Jäämerest seega oli ta esimene inimene, kes oli mõlemal poolusel. 5 Kasutatud kirjandus
poegi kui monogaamsetel emastel, kuigi primaarsed emased olid kõige edukamad. Selline tulemus viitab selgelt vähemasti osa emaste käitumisele ideaalselt vaba jaotuse mudeli kohaselt. Lõpuks ei maksa ära unustada, et organismid lähtuvad oma otsustustes paljudest piirangutest. Ressursid territooriumil ei pruugi alati olla ainuke tegur, mille alusel tehakse paarumisotsustusi. Suluspesitsejail lindudel näiteks on lisaks rikkalikule toiduvarule vajalik ka sobivate õõnsuste esinemine territooriumil. Isane polügaamne lind, kes kaitseb hiiglasuurt toidurohket territooriumi üheainsa õõnsusega, peab ikkagi leppima vaid üheainsa partneriga. Inimestel määravad selliseid otsustusi tihti ühiskonnas parajasti kehtivad moraalinormid. Emasehõive-polügüünia Kui ressursihõive-polügüünia puhul hangivad isased omale sugupartnereid kaudselt, hõivates
annaabi.ee 
