vaatenurgast ka selle eripära. Tuntus ja maine toovad majanduslikku kasu igale riigile. Välismaiste tarbijate silmis Eestist ja kohalikust toidust positiivse mulje loomine aitavad arendada kodumaist toiduainetööstust ning suurendada ekspordivõimalusi. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tellimusel on valmimas internetilehekülg, kus hakatakse avaldama Eesti toitu puudutavat informatsiooni: tüüpiliste ja traditsiooniliste Eesti toitude ja toodete, Eestile omaste toiduvalmistamisviiside, regionaalsete toitude, toidu ja söömisega seotud kommete, retseptide, samuti toiduainete tootjate-töötlejate kohta. Sealsamas on kõigil külastajatel võimalus öelda ka oma arvamus eesti toidu kohta: üleval on küsitlus, mis aitab välja selgitada, mida Eesti inimene ise eesti toiduks peab. Internetilehekülje aadress on www.eestitoit.ee. http://www.etk.ee/index.php?id=132 kama, vana Ida-Euroopa jahutoit. Kamajahu tehakse mitme tera- (nisu,
▪ jogurteid, ▪ taimseid õlisid, ▪ teraviljahelbeid, ▪ erinevaid seemneid. Kasutatakse levinud tükelduste kõrval erinevaid tükeldusviise ja - kujusid. Need aitavad muuta toitude välimust huvitavamaks. Tükeldamise võimalused: ▪ kangid, ▪ ribad, ▪ diagonaallõiked, ▪ erikujulised tükeldused: pallikesed, tünnikesed, suured tükid. Kasutatakse levinud toiduvalmistamisviiside kõrval kaasaegseid kuumtöötlusviise: Toiduainete lühiajaline praadimine või röstimine nn „värvi võtmiseks“. See lisab toidule tugevama värvi, maitse ja mahlakuse. Köögiviljade blanšeerimine, aurus keetmine, keetmine „peaaegu pehmeks“. Köögi- ja puuviljade grillimine ja suitsutamine. Veel erinevaid kuumtöötlemisvõtteid: ◦ lühiajaline keetmine, seejärel ahjus küpsetamine, ◦ lühiajaline praadimine, seejärel üleküpsetamine,
annaabi.ee 
