Neidude puhul võis märgata paar korda esinevaid vastuseid, kus selgitati, et valgud on vajalikud kasvamiseks ja et valkudega seonduvad kõik organismi elulised protsessid. 18 Viimaseks teadmispõhiseks küsimuseks oli valikvastuseline küsimus, kus õpilane pidi teadma, kui palju peab temaealine oma kehakaalu kilogrammi kohta ööpäevas toiduvalkusid tarbima. Kõige rohkem (72%) märgiti õigeks vastuseks 0,8 - 1,0 g/ kg ja 1,1 - 1,4 g/ kg. Kõige rohkem esines keskmist vastusevarianti (39%), mis võib aga tuleneda gümnaasiumiõpilase teadmatusest ning sellepärast võib õpilane märkida vastuseks kõige keskmisema variandi. Tarbimispõhiste küsimustega sooviti teada saada, kui palju tarbivad Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased valgulisi toidulisandeid ja mida oskavad nad nendest arvata. Selgus, et
valik. *Organismi varustamine ehitusmaterjaliga peamiseks ehitusmaterjaliks on valgud. Valke ühtaegu nii sünteesitakse kui ka lammutatakse, et tagada inimorganismi normaalne toimimine. Sünteesi- ja lammutuse vahekorrast sõltub, kas organismi struktuurid täiustuvad ja arenevad, säilitavad oma püsiseisundi või hoopis kõhetuvad ja nõrgenevad. Normaalse seisundi säilitamiseks ja arenguvõimaluse tagamiseks vajab inimene toiduvalkusid. Täiskasvanu vajab päevas ligikaudu 0,8-1,0 g valkusid kilogrammi kehakaalu kohta. Treeningkoormuse suurenedes kasvab ka valguvajadus. Vastupidavusalade sportlaste toidus peks valkusid olema 1,2-1,4 g/kg päevas, kiirus- ja jõuvõimete arendamisele suunatud sportlastel aga 1,2-1,7 g/kg. *Organismi varustamine ühenditega, millel ei ole otseselt energeetilist väärtust ega ehituslikku tähtsust, kuid mis on hädavajalikud keha normaalseks talitluseks. Niisugused ühendid on vitamiinid ja
annaabi.ee 
