Neljandaks globaalne urbaniseerumine nüüd elab juba enam kui 50 protsenti maailma elanikest linnades, aga linnad laienevad põllumaade arvelt. Viiendaks kliimakõikumised, olgu tagajärg üleujutused või pikad põuad. Kuuendaks spekulantide tegevus, kes on hakanud vilja tallele panema, oodates kauba realiseerimisel hindade veelgi suuremat tõusu. Ning lõpuks: paljud riigid on oma viljareservid ära tarvitanud ning on tulnud rahvusvahelisele toiduturu lisa hankima just praegu, kui olukord on niigi pingeline. Tegelikult lisatakse veelgi põhjusi: näiteks palmiõli kriis Indias ja Indoneesias (palmiõli annab sadedele miljonitele inimestele vajalikud kalorid), mis on põhjustatud viimastest üleujutustest nendes riikides. Või siis rahvusvaheliste finantssahkerdajate tegevus, kes pärast USA kinnisvaramulli lõhkemist tuletasid meelde ütluse ,,põllumees põline rikas" ning on asunud sahkerdama toidu- ja tooraineturgudel
Samuti aitaks see põllu 6 meestel kergema vaevaga saada suuremat saaki ja leevendatakse nii vitamiinipuudust. Reaalsus on aga märksa karmim ja praktikas need väited paika ei pea. Rahvastiku kiire kasvu juures vaegtoitumine ei ole tingitud toidu vähesusest vaid maailma kehtivatest majandusreeglitest ja tavadest. Uuringud on näidanud, et traditsiooniline põllumajandus suudaks meid kõiki ära toita. Suurfirmade kasumiahnus ja toiduturu kontrollimise soov on see, mis GMO-d kasvatama sunnib. Turul leiduv materjal ei ole iseenesest saagikam, vaid nad on kindlamad umbrohutõrjele ja kahjuritele. Aja jooksul muutuvad aga omakorda kahjurid ja umbrohi resistentseteks, mis nõuab tugevamate mürkide kasutuselevõtu. Ka kohaliku ökosüsteemi tasakaal saab mõjutatud. Üks oluline punkt on patendid, millega suurfirmad saavad eputada öeldes, et nad on loonud midagi seniolematut
annaabi.ee 
