üldiste hügieeninõuete järgimist ka proovide võtmist ja nende analüüsimist, mis aga mükotoksiinide osas rutiinselt kohustuslikud ei ole. Sööda kvaliteedis veendumiseks kultiveeritakse hallitusseeni, mille kasvu esinemist või puudumist ei saa kindlasti tõlgendada mükotoksiinide olemasolu või puudumisena, ammugi siis ennustada kolooniate arvu alusel sööda mükotoksiinide konsentratsioone. Ametlike kontrollide sagedus sööda ja toidutootmises peaks olema korrapärane ja proportsionaalne riskitasemele. Nõuete mittetäitmise kahtluse korral tuleb teha lisaks ühekordseid kontrolle. Ametliku kontrolli reeglid sätestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, loomse toidu ametlikke kontrollile on kehtestatud veel erireeglid määruses (EÜ) nr 854/2004. Järelevalve käigus kontrollitakse näiteks tootmishügieeni nõudeid (puhtus, kahjuritõrje jne), enesekontrolliplaani, arvepidamist ja märgistamist
Fataalseks saab sealjuures just hingamislihaste halvatus. Õnneks on olemas botulismivastane antitoksiin. Botulismi juhtumid on küll haruldased, kuid aegajalt neid siiski esineb. Enamikel neist juhtudest on tegemist olnud ebapiisavalt töödeldud kodusvalmistatud lihakonservidega. 25. Pestitsiidid, nende klassid ja jäägid. Pestitsiidid (pesticide=kahjuritapja) on mürgised keemilised ühendid, mida kasutatakse põllumajanduslikus toidutootmises kasvatatavate taimede kaitsmiseks kasvutakistajate (umbrohud, parasiidid, putukad, mikroorganismid) vastu. Esimeseks ajaloost teadaolevaks pestitsiidiks oli väävel, mille suitsu kasutati Vanas-Hiinas juba 3000 aastat tagasi. 16. sajandil tõrjusid hiinlased kahjurputukaid arseenikuga. 1700-ndatel hakati näriliste tõrjeks kasutama tubakalehte (toimeaineks nikotiin) ja strühniinipuu Strychnos max vomica seemneid (toimeaineks strühniin). 19
annaabi.ee 
